Rõngu Pagar kaupa lattu ei tooda

Sellega toonitas ta seda, et Rõngu Pagari tooted on maitsvad ning maitsvaks teeb nad see, et on valmistatud ilma säilitusaineteta ja värskest toormest. „Võtame kasvõi sefiiri. Sefiiri oleks maru lihtne kokku segada, kui kasutada pulbrit,“ tõi Peri näite. „Selline sefiir seisab hästi. Aga see ei ole ju õige sefiir!“

Pisikese poekesega alustanud ettevõtmisest on 23 aastaga kasvanud soliidse käibega pagari- ja kondiitritööstus. Rõngu Pagar on kolm aastat jutti olnud Gaselli TOPis ja on ka veebruari keskel avalikustatavas edetabelis.

Peri gasellfirma staatust üle ei tähtsustanud. „Mina teen oma igapäevast tööd. Mis vaja teha, selle teeme kõik ise, sest muidu väikeettevõtjana läbi ei löö,“ lausus ta ja asus kirjeldama, mis ta tollel lumisel talvehommikul enne ajakirjanikuga kohtumist oli jõudnud ära teha.

„Ärkasin enne kuut üles. Tulin tootmishoone juurde ja hakkasin lund lükkama. Siis sõitsin Elvasse ja tõin ühe töötaja tööle. Siis oli mahti tass kohvi juua. Seejärel pisiremontisin üht seadet. Siis läksin ja aitasin ühel töötajal isa auto peale tõsta, et ta saaks isa arsti juurde viia. Siis lükkasin natuke lund, käisin kodus riideid vahetamas ja jõudsin enne kohtumist veel arvutis teha üht tööd, mille ma peaksin kindlasti tööpäeva lõpuks valmis saama.“

Peri sattus ettevõtlusse juhuslikult. Ema tahtis pudi-padi poekest pidama hakata ja abivalmis poeg kohendas Rõngu bussijaama lähedal asuvasse hoonesse hädapärased poeruumid. Kuna ühe ruumi jaoks tekstiilikaupa ei jagunud, otsustas Peri hakata seal toidukaupu müüma. Nii sündis 1995. aasta suvel OÜ Ledin, Rõngu Pagari eelkäija.

Kaks aastat hiljem õnnestus Peril osta maja, kus tegutsetakse praeguseni. „Selle eestiaegse kauplusehoone omanik elas Tartus,“ meenutas Peri. „Kui ma talle esimest korda külla läksin, tegime kõigepealt kolm partiid malet.“

Pärast hoone ostmist kolis Peri oma toidupoekese sinna ning õige pea käivitas seal ka pagariäri. Praegu on selles hoones toidukauplus, pagaritsehh, pubi ja teisel korrusel väike tööstuskaupade kauplus.

Hoone on Tartu, Valga, Otepää, Tõrva või Viljandi poole kulgejatele tuttav koht – paljud teevad seal peatuse, et kohvi kõrvale saiakest süüa või poest hõrgutavaid küpsetisi kaasa osta. Peri sõnul pole nad teinud statistikat, kui palju möödasõitvatest autodest parklasse sisse keerab. Küll aga kinnitas ta, et alkoralli Lätti on ka nende juures peatujaid rohkem juurde toonud.

Rõngu Pagari poes hõljub suud vesistama panev saialõhn, sest sealsamas teisel pool seina asuvas pagaritsehhis küpsetatakse leiba-saia ja väikesaiu. Kogu kraam jõuab ahjusoojana lettidele. Koogid, tordid ja küpsised seevastu valmivad sadakond meetrit eemal asuvas uues tootmishoones.

Oma pood on uudistoodete katsetamiseks parim koht. Mis hästi müügiks läheb ja mida kiidetakse, seda tasub pakkuda ka kauplusekettidele. „Toodete nomenklatuur on meil suur, aga ega me kõike korraga tooda,“ rääkis Peri. „Aeg-ajalt võtame taas mõne vanema retsepti kasutusse. Tarbijad tahavad ju vaheldust.“

Enamik Rõngu Pagari toodangust valmib sama päeva hommikul, kui ettevõttest välja läheb, lattu ei tee nad ette suurt midagi. „Me ei oska töötajatele kunagi öelda, kui pikaks võib tööpäev kujuneda, ja see on üks nõrk lüli meie töös,“ möönas Peri. „Me kunagi ei tea, kui palju võidakse ootamatult rohkem tellida. Meil ei ole ühegi kliendiga lepingut, et iga päev võtab ta meilt mingit toodet näiteks 100 tükki.“

Rõngu Pagari kliendid on peaaegu kõik suuremad kaupluseketid. Tartusse viiakse kaupa iga päev, Tallinna poole kolm korda ja Pärnu poole kaks korda nädalas. „Enda bussidega viime,“ rõhutas Peri. „Kunagi me proovisime rendifirma teenust, aga nende bussid ei olnud puhtad. Toiduaineid vedavas bussis peab olema sees sama toiduaine lõhn. Mitte nii, et pärast pagaritoodete vedu laaditakse bussi näiteks kalatooted.“

Vestluse ajal märkis Peri korduvalt, et tegelikult on ta tagasihoidlik inimene ja väga ei tahaks ei enda ega firma saavutustest rääkida. „Ei tea, kas te nii tagasihoidlikku inimest oletegi varem kohanud?“ küsis ta retooriliselt.

Võib arvata, et ilmselt poleks ta avalikustanud enda kohta ka fakti, mille toob välja tema abikaasa. Nimelt kutsus Jaanus Peri vestluse lõpus appi abikaasa Kristeli, et paari daatumit ettevõtte ajaloo kohta täpsustada.

„Aga meie vanem tütar kirjutab issist elulooraamatut,“ tundis Kristel Peri uhkust. „Tegu on koolis nõutava loovtööga. Raamatu pealkirjaks sai „Pirukavürsti sünd ehk issi elutöö Rõngu Pagaris“. Kui Jaanus pagariäri alguses ise saiu küpsetas, hakkasid mõned tema väga head sõbrad teda Pirukavürstiks kutsuma.“

1. Uus tootmishoone. Kuna senises pagaritsehhis polnud ruumi tootmist automatiseerida, ehitati naabrusse uus tootmishoone. 2017. aastal valminud hoones on 1400 ruutmeetrit pinda ehk senisest poole rohkem. Uues hoones valmivad kondiitritooted, küpsised ja küpsisepuru.

2. Asukoht. Kui pagaritööstuse puhul ei mängi asukoht olulist rolli, siis kauplust ja pubi silmas pidades asuvad need ideaalses paigas – nelja suure maantee ristumiskohas. Rõngu on ka parajas kohas Tartu ja Valga vahel, et teha väike peatus, juua kohvi, süüa saiakest ja osta üht-teist maitsvat kaasa. Varasematel aastatel andis kauplus käibest suurema osa, nüüd tuleb käive peamiselt pagari- ja kondiitritööstusest.

3. Tubli meeskond. Ettevõttes on üksjagu staažikaid töötjaid, näiteks kolm inimest on olnud pagariäris algusest peale. Pärast uue tootmishoone valmimist on Rõngu Pagari töötajaskond suurenenud ligi paarikümne inimese võrra. Ettevõte saab töötajatele pakkuda elamisvõimalust. Nimelt osteti poolteist aastat tagasi kõrvalolev endine vallamaja hoone ning rajati sinna kahekohalised ühiselamutoad.

Parem kaks päeva varem kui üks päev hiljem. Me püüame palju ise ära teha, sest siis tead, et on tehtud. Me pigem teeme selle asja kohe ära, mitte ei veereta mõtet, et küll see saab kunagi tehtud. Me mõtleme ette, kuidas asja, mis nagunii tuleb ära teha, oleks kõige otstarbekam teha.

Olen kaevanud kraave, paigaldanud kaableid, hooldanud masinaid. Kõike, mida saan ja oskan teha, selle ise ka ära teen. Lisaks sellele, et asi saab kiiremini tehtud, hoian ka raha kokku.

1. Loobu ahvatlustest. Edu nimel tuleb meeletult tööd teha ja loobuda ahvatlustest. Me pole majanduslikult veel nii kindlad, et võiksime endale midagi suurt lubada. Olen tütardele öelnud, et meie peame jätkuvalt ettevõtet üles ehitama ja ehk nemad saavad siis kunagi endale midagi lubada. Eks ma olen ettevõtte edendamisest ka väsinud. Kui töötundide lugeja küljes oleks, siis selle näidu järgi peaksin võib-olla juba pensionile minema.

2. Ära peta tarbijat. Oleme alati rõhutanud, et kõik meie tooted on ilma säilitusaineteta, ja nii see ka on. Me ei lisa säilitusaineid, vaid otsime muid võimalusi. Näiteks hoiame küpsiseid spetsiaalses ruumis, kus on tagatud kindel temperatuur. Kindla temperatuuriga hoiuruumis säilib küpsis ka ilma säilitusaineid lisamata.

3. Käi ajaga kaasas. Inimesed on üha teadlikumaks saanud sellest, et liiga palju magusat süüa pole kasulik. Meie oleme trendiga kaasa läinud ning pakume ketipoodides väiksemat pakendit. Näiteks, kui varem oli pakendis neli kooki, jättis ostja sageli ostu sooritamata, sest magusat oli liiga palju. Nüüd pakendame kooke ka ühekaupa.

Reaalsus on ka see, et olen panga ees ainus, kes vastutab, et laenud oleksid makstud. See vastutus rõhub mind. Seetõttu võivad minutaolised oma ettevõtte maha müüa, kui asjaolud sobivad. Kui keegi ostaks ettevõtte ära ja tahab, et ma tegevjuhina edasi tegutseksin, siis ma hea meelega töötaksin edasi. Tegelikult pole ma siiski kellelegi ettevõtet pakkunud ja otseselt pole ka keegi ostu-müügijutuga minu juurde tulnud.

See pole unistus, aga lähiaastate kindel plaan on ehitada uus ja tänapäevane pagaripood koos kohvikuga.

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum aastatel 2015, 2016 ja 2017. 2015. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2015–2017 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1257 ettevõtet.

* 13. veebruaril toimub inspiratsioonisündmus Gaselli kongress, kus tuntud ja edukad Eesti inimesed räägivad oma lugusid. Lavale astuvad ultrasportlane Rait Ratasepp, superstaaride maaletooja Eva Palm, näitleja Andrus Vaarik, gasellettevõtte omanik Liina Lokko, lasterõivaste tootja Meeli Leeman, Eesti edukaima ettevõtte juht Risto Mäeots, gasellettevõtja Erkki Torn, helikunstnik Tom Urb.

Täpne programm ja registreerumine: https://pood.aripaev.ee/gaselli-kongress-2019

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja MarkIT ja TalTechi majandusosakond.