Eestis tasuks pigem keskenduda tarneahela operatiivse efektiivsuse tõstmisele, millega on võimalik eristuda rahvusvahelises konkurentsis, ütleb Grado partner ja operatsioonide ekspert Kristjan Gans.
- Kristjan Gans Foto: Maris Ojasuu
„Enamik Eesti või Eestis juhitavaid ettevõtteid on siiski lokaalse enda omanduses või kontrolli all oleva tootmisahelaga, mistõttu globaalseid tarneahelaid puudutavad strateegilised väljakutsed siinsete juhtide laudadele kuigi tihti ei satu,“ ütleb Gans, kes astub üles ka tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Veel märgib Gans, et igaüks meist peab tegema parima kõiges, mida ta on võimeline piisaval määral mõjutama.
Järgneb intervjuu Kristjan Gansiga:
Tulekul
Alanud on registreerimine
Pärnu Tarneahelakonverentsile "Midagi on puudu", mis toimub
22.-23. märtsil Pärnus, Estonia Resort Hotel & SPAs.
Fookuses:
Puudused tarneahelas - Eesti reaalsus
Juhtimine: meeskond, raha, planeerimine
Hankimine ja ostmine
Logistiks ja ladustamine
Suur tulevik
Kristjan Gans esineb konverentsil ettekandega "Suurimad tänased tarneahelajuhtimise väljakutsed ja kuidas neid enda ettevõttes kaardistada".
Tutvu programmiga ja registreeri SIIN.
Soodushind kuni 4. märtsini!
Konverentsi korraldab Pärnu Konverentsid koostööd Tööstusuudised.ee-ga ja Logistikauudised.ee-ga.
Kristjan Gans, teil on 12 aastat rahvusvahelist kogemust tootmise ja tarneahelajuhtimise protsesside optimeerimise vallas. Kui proovite korra mõelda tüüpilistele ettevõtte tarneahelajuhtimist puudutavatele probleemidele, siis kus tavaliselt king pigistab?
Raske on üldistada, kuid tihti on ettevõtete suurimad väljakutsed just tervikpildi hoomamises. Kas omatakse ülevaadet üksiktoodete kasumlikkusest, kas saadakse aru piisavalt detailselt ja faktipõhiselt tarneahela ülesehituse efektiivsusest, kas klientidele lähenetakse ja seeläbi kujundatakse tarneahelat segmenteeritult, tagamaks parima teenindustase/kulutase suhe - need vast ongi peamised võtmetähtsusega küsimused.
Operatiivsel tasemel on siiski peamine info liikumise kiirus ja kvaliteet ning seda toetavate analüütiliste ning otsustusprotsesside tase.
Kas Eesti ettevõtete ja välismaiste ettevõtete probleemid on sarnased või on meil ka midagi täiesti eestlaslikku?
Pigem on erinevus skaalas - enamik Eesti või Eestis juhitavaid ettevõtteid on siiski lokaalse enda omanduses või kontrolli all oleva tootmisahelaga, mistõttu globaalseid tarneahelaid puudutavad strateegilised väljakutsed siinsete juhtide laudadele kuigi tihti ei satu. Õnneks on ka teatuid positiivseid erandeid. Seetõttu tasuks Eestis pigem keskenduda tarneahela operatiivse efektiivsuse tõstmisele, millega on võimalik eristuda rahvusvahelises konkurentsis.
Pärnu Tarneahelakonverentsil räägite, kuid aru saada tarneahelajuhtimise tasemest. Kui levinud on teadmine, et tarneahelajuhtimisel on tasemed?
Pidasin siinkohal silmas ettevõtte enda sisemist tarneahelajuhtimise taset. Ma ei pea vajalikuks kasutada väliste ekspertide loodud tasemeid ettevõtete võrdlemiseks, kuna iga ettevõtte kontekst on reeglina erinev ning seeläbi ka võrdlus ebatäpne.
Teatavasti on suurtel ja väikestel ettevõtetel tarneahela arendamiseks erinevad võimalused. Millised oleks Teie nõuanded aga just väiksematele ja keskmistele ettevõtetele seoses tarneahela arendamisega?
Vaadake vastust küsimusele kaks. Lühidalt: igaüks meist peab tegema parima kõiges, mida ta on võimeline piisaval määral mõjutama.
Seotud lood
Ideaalselt toimiva tarneahela väljaarendamiseks tuleb ettevõttel keskenduda lihtsustamisele, ütleb logistikaekspert ja Sensei juhataja Illimar Paul.
Telia on tarneahelajuhtimises saavutanud teatud taseme ja nüüd on kavas astuda järgmisi arengusamme. Ettevõtte tarneahelajuhi Hannes Laaseri sõnul on tal pikk nimekiri sellest, mis on puudu ja mida tuleks teistmoodi teha.
Lifti-, rongi-, elektroonika- ja kaitsetööstusele õhukesest lehtmetallist tooteid valmistava Saku Metall Allhanke Tehas ASi juht Rain Johanson selgitab intervjuus, kui kaugele on tehases jõutud tootmise digitaliseerimisega ja mida tähendab pretensioonikas eesmärk Tööstus 4.0.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.