Eesti peab võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhtaja Kaupo Reede sõnul on tööstuses on alati raha, tarku inimesi ja palju kogemusi, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja koostööks startupidega. „Kui soovime olla konkurentsivõimelised, peame võtma tööstuse digitaliseerimises liidripositsiooni ja startupid tuleb suunata tööstuse poole,“ lisas Reede.

Teaduspargi Tehnopol arendusjuhi Kadi Villersi sõnul on Eesti tööstuses loodud lisandväärtus täna alla poole Euroopa keskmisest. „Samas moodustab tööstustoodang umbes kolmveerandi Eesti ekspordist ja mõjutab seeläbi Eesti üldist majanduslikku käekäiku. Eesti tööstussektori moderniseerimine ehk saamine targaks tööstuseks tähendabki IKT-lahenduste integreerimist nii tootmisesse kui toodetesse protsesside juhtimiseks, andmete saamiseks ja nende põhjal paremate otsuste tegemiseks. Tehnopol toetab teadmismahuka tehnoloogiattevõtluse arengut ning selle integreerimist teiste sektorite ettevõtlusega. Soovime olla Eesti ettevõtetele ekspordi kasvatamisel parim partner ning seetõttu tegeleme üha rohkem ka tööstuse digitaliseerimise teemadega,“ selgitas Villers.

Tööstusettevõtteid ja startupe kokkuviiva ürituse BalticPlus eesmärgiks oli anda Eesti tööstusettevõtetele võimalus tutvuda uute ja innovatiivsete lahendustega tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja seeläbi konkurentsivõime suurendamiseks.

Prototroni juhi Jana Pavlenkova sõnul otsisid peamiselt Soomest, Rootsist ja Eestist pärit toormaterjale töötlevate tööstuste esindajad oma valdkonna protsesside digitaliseerimise ja robotiseerimise lahendusi, et tagada oma töötajate suuremat ohutust „Samuti pakkus töösturitele huvi kuidas muuta keskkonnameetmete seiret tõhusamaks ja kasutada olemasolevaid andmeid nutikamalt. Samas valdkonnas tegutsevad startupid ootasid aga tagasisidet ja suuniseid oma ideedele ja võimalust piloteerida,“ selgitas Prototroni juht. 

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia teaduskonna vanemteaduri Veiko Karu sõnul on tööstusettevõtete digitaliseerimise peamiseks eesmärgiks ikkagi efektiivsuse suurendamine. “Lisaks saavad ettevõtted rohkem ja senisest parema kvaliteediga andmeid, mida analüüsida. Selle kõige juures jäävad ettevõtete jaoks peamiseks väljakutseks endiselt inimesed. Spetsialisti tööaeg ühes ettevõttes väheneb ajas, kõik otsivad talente ja koolitavad vajalike oskustega inimesed välja ning seisavad seejärel silmitsi küsimusega, kuidas neid inimesi ka edaspidi enda juures tööl hoida,” rõhutas Karu.

Startuppide poolt tööstusele väljapakutud ideed varieerusid kaevandustes õhusaastet määravatest mobiilsetest seadmetest kuni suurandmete töötluse, nanomaterjalide ning sensorite kompleksideni.

EIT RawMaterials Booster-kiirendisse said meeskonnad Fractory, Multi3D, InterFlows ja AlgaCAP. BalticPlus´i raames väljapandud 5000-eurone auhinnafond läks võrdselt jagamisele kahe prototüüpimise rahastu Prototron viimase taotlusvooru meeskonna vahel: Fractory on loonud veebikeskkonna, mis aitab kokku viia tootjad ja eridisaini tellijad, muutes selle automaatseks ja lihtsaks - justkui asuksid kõik võimalikud tootmisseadmed kõrvaltoas; Multi3D loob uutset nanomaterjali metalli 3D printimise jaoks. Fractory ja Multi3D jätkavad osalemist ka üldises Prototron 2017 sügisvoorus, mille võitjad selguvad 8. detsembril Tartus toimuval sTARTUp Dayl.

Teaduspargist Tehnopol on kujunemas targa tööstuse kompetentsikeskus. Tänaseks ülimenukaks osutunud Level11 suurettevõtete ja startupide koostööprogrammi kaudu aidatakse jõuda uute ühiste arendusprojektideni ka tööstuse digitaliseerimise vallas. 2018. aastast käivitab Teaduspark Tehnopol targa tööstuse ideepäevade ja häkatonide sarja, mille käigus kogutakse kokku targa tööstuse arendamist pidurdavaid probleeme ning töötatakse välja uusi põnevaid lahendusi.