„Meie sektoris on kadunud viimase aasta jooksul sadakond töökohta, kinni on läinud 20 kauplust,“ rääkis A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop eile toimunud Rimi majanduskonverentsil.
- Tarmo Noop. Foto: Andras Kralla
Eile Rimi majanduskonverentsil „Kuidas saada oma kauba eest rohkem raha?“ ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
“Maksukoormuse tõusu tagajärjeks on piirikaubandus,” rääkis Tarmo Noop pressiteates. “Meie sektoris on kadunud viimase aasta jooksul sadakond töökohta, kinni on läinud 20 kauplust. Tööhõivelangus jätkub. Pole saladus, kuidas baariäri Lõuna-Eestis käib: ostetakse kastide kaupa odavalt Läti viina ning siis ostetakse üks Eesti maksumärkidega viin. Pudeli sisse kallatakse Läti viin, seda siis müüakse ning kõik on ametlik. Et selline asi toimub, on fakt.”
“Perspektiivis on tulemuseks majanduslangus, kuid me ei tunneta seda seepärast, et eksportturud lähevad praegu üles,” sõnas Tarmo Noop. “Majanduskasv sõltub paljuski sellest, milline on maksude konkurentsivõime. Me liigume selles valdkonnas järjest rohkem ja rohkem konkurentsivõime kaotuse suunas. Konkurentsivõime hindamiseks on lihtne reegel – kui ettevõtted või inimesed teevad omi otsuseid (investeeringud, ostud jne) teise riigi kasuks, siis me kaotame konkurentsivõimet ja järjest rohkem võib hetkel seda täheldada.”
“Kui me tahame majanduskasvu, siis me teenime kindlasti rohkem tulu, kui me oleme maksudega konkurentsivõimelised. Me peame seadma esikohale konkurentsivõime,” ütles Tarmo Noop. “Meie riik arvestab, et meil on ainult üks sissetulekuallikas – ettevõtlus. Praeguse alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimist. Kuid see on juba saavutatud.”
“Kümne aastaga, alates 2007. aastast, oleme kukkunud 12,6 liitrilt absoluutselt alkoholilt inimese kohta sellel aastal 7,5 liitrile,” märkis Tarmo Noop. “Rohelise raamatu eesmärk oli 8 liitrit – selle oleme juba saavutanud. Praegu oleme Euroopas alkoholi tarbimises kukkunud täiesti tagumisse otsa. Riik soovis selle sammuga saada raha, kuid tegelikult jääb kõik saamata.”
“2016 rääkis valitus, et piirikaubandus on tootjate poolt välja mõeldud, tulid pildid ajalehtedes,” lausus Tarmo Noop. “Minister Jevgeni Ossinovski ütles, et piirikaubandus on kaupmeeste poolt tekitatud. Minister Toomas Tõniste märkis, et riik ei kaota aktsiisitõusu tõttu mitte midagi. Kui tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2 korda ja teenida 1% rohkem – kas see on mõistlik? Kolmandik Eesti alkoholimüügist on seni olnud põhjapiir. Järgmisel aastal tänu täiendavale aktsiisitõusule põhjapiiri kaubandus kaob. 50 miljonit kaotame lisaks Soome suunal. Turism on kukkunud juba 20% ja kukub järgmisel aastal oluliselt. Kõik sektorid kaotavad palju, mitte ainult alkoholitootjad.”
“Miks riik ei mõista tegelikkust?” küsis Tarmo Noop. “Lihtne vastus on, et nii kaua, kui ei mõisteta seda, et riik saab tulu ettevõtlusest, mitte maksudest ja ettevõtlust maksudega hävitades tegelikkuses hävitatakse ka riigi sissetulek, nii kaua ei juhtu midagi. Näiteks Läti valitsus seadis selle aasta prioriteediks 5% majanduskasvu. Kõiki otsuseid vaagitakse läbi selle prisma, kuidas see toetab või ei toeta antud eesmärgi täitmist, äkki on sellest midagi õppida?”
Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Rimi Eesti juht Vaido Padumäe, Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt, Emori käitumisteaduste ekspert Kai-Riin Veromann, Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juhataja dotsent Andres Kuusik, A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop. Paneeldiskussioonis osalesid juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere, ettevõtja Evelin Ilves, EY aasta ettevõtja 2017 Peep Kuld, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.