Anne Mere: lihaturu päästab eksport

Mere rääkis teemaveebile põllumajandus.ee, et liha isevarustuse tase oli Eestis eelmisel aastal alla 80 protsendi. Siit tekib küsimus, kas me tahame, et oleksime ikka edasi seakasvatusmaa ja kas me usume, et suudame selles sektoris kasumlikult majandada ning kuidas saada tagasi 100 protsendi peale.

„Ma ei usu, et sisetarbimine jätkub samas mahus, nagu see oli aastatel 2015-2016, kui tarbimist soodustas ülisoodne hinnatase. Ma arvan, et põhirõhu peab panema välisturgudele. Praegu me toome rohkem liha sisse, kui viime välja ehk eksport on statistikaameti andmeil poole väiksem kui import,“ selgitas Mere olukorda. Tema sõnul on lähiriigid heaks turuks ja nii neisse HKScan ekspordibki, tehes pidevalt neil turgudel toodetele promo. „Väga hea turg meile on Läti, kus isevarustuse tase on alla poole. Leedu on samuti hea turg just tooraine ja rümba osas. Rootsi lihaga isevarustatus on viimasel ajal samuti palju kukkunud, aga seal on ka suuri Euroopa Liidu tegijaid turul, samas arvan, et seal on kindlalt ka meie toodetele ruumi. Soome isevarustus on ka alla 100% kukkunud, siin on meil oma nišš olemas. Muljal ELis pole meil kahjuks suuri šansse äri ajada.“

Samas tehakse pidevalt tööd, et leida uusi turge. „Oleme üritanud müüa nii Kreekasse, kui Itaaliasse, aga sealt pole suuri töövõite ette näidata. Muu maailma suhtes oleme tillukesed, aga ka seda saab kasutada eelisena - oleme paindlikud, saame keskenduda kliendivajadustele kiiremini,“ lisas Mere.

Uue eksportturuna on lisandunud HKScanile Hongkong ja Uus-Meremaa. „Nende suurte maade eeliseks on suur turg, kus igale tootele on tarbija. Kõrge hinna tagab vaid ülihea kvaliteet. Uus-Meremaal ajasime asju pea kaks aastat, enne kui äri käima läks. Nüüd saadame sinna aga iga nädal konteineri kaupa. Meretransport Eestist sinna kestab kaks kuud, kuid see pole sugugi kallim kui autotransport näiteks Lõuna-Euroopasse,“ tõi Mere näiteid.

Kiired läbirääkimised

Hongkongis läbirääkimisi pidades oli kogu protsess tunduvalt kiirem kui Euroopas või Skandinaavias. „Meile öeldi lihtsalt, et unustagu me oma esitlusmaterjal ära ja öelgu kiirelt toote hind, kas näidis tuleb päeva-paariga ja kas kaup tuleb kahe nädalaga kohale ja kuidas. Kogu otsustusprotsess oli kiirem, eriti kui on tegemist eristuva uudistootega. Ei olnud selliseid konkreetseid sortimendi kooskõlastusprotseduure nagu meil siin, et sul on reglementeeritud, et sa saad kolm korda aastas kettidesse sisse müüa,“ rääkis Mere ja soovitas, et tema arust peaks vaatama ekspordi osas ka Singapuri ja Kanada suunal.

Mere sõnul ei ole vahet, kus ja kellega äri ajad, eesmärk on esmalt mõelda tarbija soovidele, välja töötada selle põhjal toode, mida klient võiks tahta ja mõelda välja plaan, kuidas see talle maha müüa.

Loe pikemalt teemaveebist Põllumajandus.ee.