Madratsitootja Hilding Anders miinimumpalka ei maksa

Kuidas näete tööjõuolukorda tekstiilitööstuses?

Meie poolelt vaadatuna seisab turg paigal ja näha on ühesugust ringlevat kontingenti. Vähemalt meie oma sektoris ei näe, et oleks lisandunud uusi inimesi, kes tööd otsiksid. Aga võib-olla ka sellepärast, et tekstiiliharu maine on tööturul halb. Töötajad on võtnud hoiaku, et tekstiilis on halvad töötingimused ja väiksed palgad.

Samas puuduvad tööturul ka meile vajaliku kvalifikatsiooniga töötajad ja peame palju panustama koolitusele.

Aga palgad on siis liiga väiksed? Kui palju Hilding Anders palka maksab?

Meie ettevõttes ei ole palgad väikesed. Võrdleme end teiste turul olevate ettevõtetega ja hoiame oma palgataset mediaanis. Meie oskustöötajatel on palk üle mediaani ja tihti on nii, et kui pakume inimesele võimalust tulla meie ettevõttesse vaatama ja proovima, siis peame kõigepealt kummutama seda, et meil on miinimumpalgad. Meie tehases ei saa keegi miinimumpalka. Alla 750 eurot bruto ei saa meil mitte keegi. Selle töötasuga võtame majja ka õpilasi.

Teil on õnnestunud oma ettevõttes leida lühikese aja jooksul 100 uut inimest. Kuidas?

Lähtusime tööturu olukorrast, et sektori maine on halb ja kandidaate vähe. Tegelesime enda kui tööandja identiteedi loomisega. Uurisime oma praeguste töötajate käest, mis on meie tugevused ja miks on meie tööstusharus hea töötada. Sellest lähtusime ka töökuulutuste ja värbamissõnumite koostamisel ning hakkasime oma ettevõtet reklaamima.

Reklaamimises kasutasime värbamisvõtetena kõike, mis võimalik. Osalesime töö- ja karjäärimessidel, tegime koostööd töötukassaga. Kasutasime ära ka olukorrad, kus teised ettevõtted koondasid. Töötukassa abil saime nendega kontakti ja käisime lausa kohapeal tööd pakkumas.

Samamoodi kasutame ka Ukraina töötajaid. Alustasime 2014. aasta kahe ukrainlasest töötajaga ja 2015. aastal suurendasime nende arvu nii, et meil on praegu kokku 30 ukrainlast. Nemad on siis üks osa selle 100 värvatu hulgas.

Lisaks on meil 6 Nigeeria töötajat. Nendega saime kontakti nii, et üks kandideeris meile ja otsustasime talle tööd anda. Ehkki meil oli alguses kartus keelebarjääri osas, aga ta võeti päris kiiresti omaks. Tema omakorda hakkas meid siis soovitama oma sõpradele ja praeguseks on meil tööl 6 nigeerlast.

Veel teeme ka koostööd kutsekoolidega ja lisaks sihtotsingut. Vajasime erinevad kvalifikatsiooniga töötajaid, nende hulgas on nii lihttöölisi, juhte kui spetsialiste. Lihttöötajate puhul oleme kasutanud ka palju renditööjõudu ja lihttöötajate puhul me niiväga sihtotsingut ei olegi kasutanud.

Kas nigeerlaste palkamine oli kuidagi eriti keeruline?

Need nigeerlased on välistudengid Eestis. Neil on elamisluba ja see annab õiguse ka töötada. Nende palkamine oli lihtne, aga saime lepingud teha seniks, kuni kestab õppeperiood. Kui nad seda pikendavad, siis saame pikendada ka töölepingut. Oleme nendega kuuega väga rahul.

Ukrainlastega on nii, et bürokraatia kadalippu me ei ole läbinud, sest kasutame vahendusfirmat, kes tegeleb dokumendipoolega. Osad ukrainlased on asunud elama Eestisse ja nendele oleme teinud ka otsetaotlusi, et tulla vahendusfirmast meile töötajaks. Mulle tundub, et pigem on keeruline asjade ajamine just Ukraina poolel, sest sealt siia tulla on keeruline.