Eesti kahe viimase aastakümne üks suurimaid välisinvestoreid Estonian Cell sai mainekal parimate Eesti ettevõtete tunnustamiskonkursil “Ettevõtluse Auhind 2016” Aasta Uuendaja tiitli.
- Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe Foto: Raul Mee
Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul sai ettevõte žürii tunnustuse ennekõike seoses 11 miljoni euro suuruse investeeringuga biogaasitootmisesse. On tähelepanuväärne, et investeering taastuvenergia lahendusse tehti 100%-liselt ettevõtte omaniku finantseerimisel, investeeringu tegi Austria päritolu tehase omanik Heinzel Holding.
“Tegemist on innovatiivse ja Euroopa suurima ühemahutilise biogaasi tootmise reaktoriga. Investeering vähendab ühelt poolt tehase tootmiskulusid ja teiselt poolt annab kinnitust tehase jätkuvast keskkonnahoidlikust mõtteviisist, tagades reovee puhastuse seadusandlikest standarditest kõrgemal tasemel ja võimaldades asendada kolmandiku fossiilse päritoluga maagaasist enda toodetava biogaasiga. Investeeringu tulemusena sai Estonian Cell Eesti suurimaks biogaasi tootjaks ja tarbijaks ning sel on positiivne keskkonnamõju vähendades veelgi tehase ökoloogilist jalajälge,” selgitas Lahe pressiteates.
Elusad mikroorganismid töötavad täna reaktoris sedavõrd jõudsalt, et projekti biogaasitootmise eesmärgid on kuhjaga ületatud. Kui 2015. aastal tootis ettevõtte üle 5 000 000 m3 biogaasi, siis tänavu plaanitakse toota üle 7,5 miljoni kuupmeetri biogaasi. 2015. aastal suutis ettevõte tööle panna sama investeeringuprogrammi raames mahukasvu toetanud pakkepressi ja lõpptoote kvaliteeti tõstvad ning jäätmeid vähendavad sõelsorterid.
Tänu tehtud investeeringutele kasvatas ettevõte tooteportfellis kõrgema marginaaliga toodete osakaalu.
Lahe lisas, et Estonian Cell on innovaatiline ka muudes valdkondades kui tootmistehnoloogia, näiteks on Eesti majandusarengu jaoks olulised sotsiaalsed küsimused või õiguskeskkonna areng pidevalt ettevõtte radariekraanil. ”Oleme valitsusega konstruktiivses dialoogis energiamahukate ettevõtete elektritarbimise maksustamise küsimustes eesmärgiga seista Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime eest laiemalt, mitte kitsalt "oma asja" ajades. Meie sõnumid puudutavad kõiki energiamahukaid majandussektoreid, nii uusi kui ka olemasolevaid investeeringuid,“ selgitas Lahe.
Lahe rõhutas, et Estonian Celli eesmärk pole erandite välja kauplemine, vaid Euroopa Liidu seadusandlusega liikmesriikidele soovitatud lahenduste kasutamine Eestis, et siinsed tootjad saaksid olla edukad üleilmses konkurentsis.
"Loodan siiralt, et energiamahukate ettevõtete elektrimaksud saavad sektorit toestava lahenduse veel selle aasta jooksul, " rõhutas Lahe. Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tehase näol on tegemist viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga – sõna otseses mõttes põllule rajatud tehase rajamismaksumuses ca 153 miljonit eurot. Tänaseks on investeeritud kokku 176 miljonit eurot.
Estonian Celli 2015. aasta käive oli 78 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid kaudselt antakse väärtusahelas tööd viiesajale inimesele.
Seotud lood
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.