Toit läheb kallimaks

Avatud toidutööstuste nädala raames toimunud pressikonverentsil tõid mitmete tööstuste juhid välja, et kui toiduainete hinnad on seni õnnestunud hoida stabiilsetena, siis järgmisel aastal on hinnatõus paratamatu. „Eesti on end eluaeg sealihaga ära tootnud, kuid nüüd on isevarustuse tase 80%. 20 000 siga kadus kaardi pealt ära, kuna neid ei saanud müüa. Euroopas on ületootmine läbi, sigade arv on seal vähenenud 2-3%,“ tõdes Atria Eesti juht Olle Horm pressiteates. Kõik need asjaolud mõjutavad sealiha hinda.

„Toorpiima hind on täna kiires tõusus kõikidel turgudel,“ nentis Valio Eesti juht Maido Solovjov. „Kaks aastat on olnud toorpiima hind languses, kuid nüüd oleme ilmselt uue buumi lävel.“

Lisaks tooraine hinnatõusule on oluliseks lõpphinna mõjutajaks ka poliitilised otsused. Joogitööstust näiteks on väga valusalt mõjutanud alkoholi aktsiisitõus. Olvi Grupi äridirektori Peep Akkeli sõnul tuleks teha maksumuudatuste kehtestamisesse mõningane paus, sest juba möödunud aastane aktsiisitõus ei kergitanud enam maksulaekumisi riigieelarvesse.

Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul mõjutab järgmisel aastal hindu kindlasti pakendiaktsiis. „Samuti on murekohaks võimalik suhkrumaks, mida ei saa Euroopa Liidu õiguse järgi kehtestada ainult karastusjookidele. See tähendab, et kallimaks muutuksid väga paljud toiduained,“ rõhutas Potisepp. Samas on kättesaadavad importtoiduained, mida kavandatav maks ei mõjutaks.

Kuna Venemaa embargo kehtestamise järel on toidutööstuste eksport olnud languses, siis selle taastamiseks on vajalik teha olulisel määral lisainvesteeringuid, mis võimaldaksid kaugemates riikides turustada lisandväärtusega tooteid. Kõik toidutööstuste juhid tõdesid, et konkurents on tihe nii sise- kui välisturul ning senine investeeringute maht on olnud ebapiisav.