Jäätisetootja La Muu - kolme aastaga suureks mahetootjaks

Kes jäätist ei söö, see on vast 38-aastast ettevõtjat kuulnud-näinud tegelemas siinse ühiskonna valupunktidega– olgu see siis koolikiusamine või ülemäärane alkoholitarbimine või uuskasutuse valdkond.

On ta juht või ettevõtja, ideoloog, kodanikuaktivist? „Esmajoones olen lapsevanem, isa. Päris palju asju on mu elus juhtunud läbi selle vaatevinkli vaadates,“ tõdeb Rasmus Rask. „Swedbankist äratulek 2012. aastal oli ajendatud sellest, et ma saaksin rohkem aega olla perega. Mul oli toona selline elurütm, et ma viibisin praktiliselt iganädalaselt kaks-kolm päeva Stockholmis.  Samaaegselt kodus oli kaks last, üks oli just kõndima hakanud ja teine oli kolme-neljane. Kui mingil hetkel su poeg ütleb, et näe, issi tuli külla, siis see pani mõtlema.“ 

Esmase identiteedina kõlanud isarolli kõrval näeb Rasmus Rask end pigem ettevõtjana. „Minu jaoks tähendab juhtimine organisatsioonide ja inimeste juhtimist – pangas töötades kogesin seda klassikalises mõttes.  Kui sa astud suurest organisatsioonist välja, siis juhid sa ainult iseennast, omaenda majapidamist, omaenda ettevõtet ja see klassikalise juhtimise meetod on teisejärguline – sa teed seda, mida sa pead tegema ja loomulikult tulevad kasuks kõik juhtimisvõtted, aga sa ei teadvusta endale igapäevaselt, et sa oled juht.“

Edukas jäätiseäri sai alguse köögilauast

Raski sõnul sai La Muu alguse sisuliselt kodus köögilaua tagant, kui mõeldi sellele, millist toitu kodus süüakse ja millest Eesti poodides on puudu. Ta lisab, et jäätisetootmine polnud kindlasti ta lapsepõlveunistuseks. „Kogu loogika oli selles, et laiemat pilti vaadates on Eestis 16 % põllumaast mahe ja samas poodidesse jõudvad mahetooted moodustavad alla 1% turu käibest. Kuhugile kaob see vahepealne ära. See on see üks koht, kus nägime ühtpidi võimalust ja teistpidi missiooni. Selles kontekstis tundus jäätis olevat tehtav.“ 

La Muu juht möönab samas, et ajastus ökojäätisega turule tulla oli tõenäoliselt õige ja soodne pinnas selleks oli olemas ehk kokkuvõttes oli üritajatel ka palju õnne. Praegu sedasama teha oleks Rasmus Raski hinnangul palju keerulisem, vaevalt õnnestuks saada sama tähelepanu osaliseks. Seda, et La Muu puhul tegemist pole pelgalt intellektuaalselt huvitava katsetusega, vaid päris asjaga, näitavad ka saavutatud tulemused – kolm aastat tegutsenud ettevõtte aastakäive on umbes 600 000 eurot ehk selle põhjal on tegemist ühe suurima mahetoidu ettevõttega Eestis. Ühest küljest kindlasti meelitav teadmine La Muu omanikele, teisest küljest samas märk sellest, et mahetoidu osakaal on Eestis ikkagi väga väike.

Julged inimesed inspireerivad

Rasmus Rask ei paista pelgavat, et ta tegevus eri rinnetel ja mõtteavaldused kurtidele kõrvadele kõlavad. „Niikaua kui sa räägid iseenda kogemusest, siis jätkub sul usaldusväärsust seda teha. Kui aga hakkad õpetama, et tee nii- või teistmoodi või et nii on õige, siis võtad sa moraalse seisukoha. Ma ei ole teadlane ega statistik, peale iseenda kogemuse ja perspektiivi pole mul siia mängu palju pakkuda.“  Ta lisab, et talle piisab Mahatma Gandhi ütlemisest: ole ise see muutus, mis sa maailmas näha tahad.

„Mind inspireerivad teised – kui sa loed Elon Muski, siis sa saad aru, et mõtted võiksid olla palju julgemad ja üks inimene, üks ettevõtte suudab tänases maailmas palju rohkem ära teha kui üks väike riik või mingisugune institutsioon. Suured innovatsioonid taanduvad reeglina kellegi usule, ühe inimese usule. See ongi see, millest ka mina lähtun.“ Aamen selle peale! Kuid sellega me vestlus siiski veel ei lõpe.

Missioon on mahetoodete kättesaadavaks muutmine

Istume Rasmus Raskiga jätkuvalt Viru keskuse raamatukaupluses asuvas La Muu kohvikus ning jutt keerleb paljuski mahe-teemade ümber. Ta leiab, et mahetoodetel ja nende tootmisel on Eestis kindlasti rohkem potentsiaali, kui olla ainult nišivärk. Näiteks Rootsis on maheteema vedajaks kaks kaubandusketti – Coop ja ICA, viimase tütarettevõtteks on siinmail tuntud Rimi. „Neil on turusisene konkurents, kumb suudab tervislikumat toitu poes pakkuda. Loodan, et mingil hetkel tekib see ka Eestis, et keegi kettidest positsioneerib end selle kaudu ära,“ märgib Rask. 

Ettevõtja sõnul on La Muu turuosa Eestis praegu 3-4% ning suures osas söövad ökojäätiseid inimesed, kellele mahe pole põhiteemaks. Nad söövad jäätist magustoiduna, kuna neile lihtsalt maitseb see. „Meie missioon oleks muuta mahetooted kõigile kättesaadavamaks. Tahaks sel aastal saada tooraine hinda madalamaks, võib-olla teha ka mingit tüüpi tooteid, mis oleks madalama hinnaga ja rohkematele inimestele kättesaadavad.“ Rasmus Rask usub, et maheteema muutub Eestis mainstream´iks. 

Kas sellises omalaadses positsioonis nagu La Muu seda on peab ka turgu jälgima või pole üldse oluline, mida konkurendid teevad? „Rohkem kui konkurentsi tuleb jälgida seda, kuidas inimesed mõtlevad. Tahame olla osalised dialoogis, milline on toitumine ja mida inimesed teevad,“ lausub Rasmus Rask, viidates sellele, et kui La Muul õnnestus asuda sõitma laineharjal, kus pöörati palju tähelepanu mahedale ja puhtale toidule, siis nüüd päevakorda tõusmas suhkruteema. 

„Keskmiselt on meie toidulaual liiga palju suhkrut. Jogurtid ja kohupiimakreemid, mis sisaldavad üle 10% lisatud suhkrut – need peaks olema märgistatud kui magustoit. Jäätis, ka mahetoorainest, on ikkagi magustoit. Selles dialoogis tahame leida enda jaoks õige positsiooni, tahame olla ise teadlikud ja tõsta inimeste teadlikkust,“ selgitab Rasmus Rask. Teiseks oluliseks teemaks suhkru kõrval on tema sõnul aga lehmapiim ja selle mõju. „Ise usun sellesse, et kui oleme ca 10 000 aastat põllumajandusega tegelenud, siis tänaseks enamik inimesi taluvad seda piima väga hästi ja see loomulik viis valkude ja rasvade saamiseks.“ 

Lastega tegelemise, ühiskondliku diskussiooni ja kilemüts peas uute jäätisesesortide segamise kõrval on Rasmus Raski üheks väljundiks ka kohvikupidamine. Või pigem on see katsetamine. Järgmist sarnast La Muu kohvikut nagu praegu Viru keskuse kuhugi järgmisesse kaubanduskeskusse tema sõnul ilmselt ei tule. „Saan aru, et see pole meie äri. Samas, kui kolime tootmise Telliskivi loomelinnakusse uutele pindadele, siis sinna tahame enda jäätisevabriku külge teha väikese kohviku.“ Sealt saakski ainult jäätist. Sedasama, millest tegelikult kõik alguse sai.

Arvamused Rasmus Raskist  

La Muu kaasasutaja, Biomarketi keti omanik Priit Mikelsaar:        

Esimesed märksõnad, mis Rasmusele mõeldes pähe tulevad on väärtused ja väärtuspõhisus ning "suure pildi" otsimine ja nägemine. See, mida ta teeb, peab kindlasti sobituma tema laiemasse maailmapilti ning konkreetselt La Muu puhul haakima nende väärtustega, mida La Muu tema jaoks esindab. Usun, et juhina mõtleb ta enne inimestele ning tiimile ja alles siis Excelile või numbritele. 

Rasmus teeb omale tööprotsessid väga hästi selgeks, sea hulgas La Muus uute sortide valmistamine, seetõttu on ta pigem selline "käed külge"-tüüpi juht. Inimesena on ta mu meelest laheda olemise ja mõnusa huumorimeelega ning temaga on hea koos töötada. Tagasilööke või valearvestusi tuleb ikka aeg-ajalt ette ning oma eksimuste märkamine ja tunnistamine on tema puhul loomulik. Ta julgeb proovida uusi asju ja ilmeksimatuks ta ennast kindlasti ei pea – kui midagi ei tööta, siis teeb järgmine kord teisiti.

SA Kiusamisvaba Kool kaasasutaja, JLP suhtekorraldusbüroo omanik Kristi Liiva: 

Ma olen Rasmuse kõrval töötanud päris pikka aega – alates 2003. aastast Hansapangas ja siis hiljem Swedbank´is , kus olime ühe meeskonna liikmed, tema vastavalt panga peajuristina ja mina kommunikatsioonijuhina.  2012. aastal asutasime koos sihtasutuse Kiusamisvaba Kool ning Rasmus on selle nõukogu esimees. 

Rasmus on inimesi juhtides hästi ettevaatav – ta on pika vaatega ja strateegiliselt mõtlev juht. Samuti on ta coachiv juht, aidates leida õigeid küsimusi ja siis läbi nende meeskonna liikumist hästi suunates või kokkuvõtteid tehes. Rasmus on kindlasti väga vaba, inimlik ja soe, meeskonna liikmed ei koge temaga mingeid üleliigseid formaalsuseid. Lisaks on Rasmus ka raamivaba tegutsemisega ja värske vaatega juhtimisele, olles alati valmis katsetama midagi uut.

Vaata Pärnu Juhtimiskonverentsi programmi ja registreeru SIIN.