Võrreldes Põhjamaadega, eelkõige Soome ja Rootsiga, peab puidutööstur Margus Kohava Eesti eeliseks meie madalat palka.
- Margus Kohava (Combimill Sakala tegevjuht) Foto: Andres Haabu
„Kõige suurem eelis on meil leida nišid, kus käsitööjõudu pole võimalik vältida. Rootsi ja Soome tunnipalk meie omaga võrreldes – siin ongi meie eelis," rääkis Combimilli omanik Margus Kohava täna Äriplaani konverentsil. "Meie eesmärk pole rakendada palju käsitööd, vaid peame teadma, mis on meie konkurentsieelis.“
Kui võrrelda tunnipalka, siis Eesti keskmine palk on kõrgem kui Lätis ja Leedus, kuid kaugel maas Skandinaavia maadest, Soomest ja Rootsist.
Samas lisas ta, et peab ettevõttes oluliseks just töötajaid. „Meie suurim vara on töötajad! Motiveerime neid ja kaasame. Kõige paremini töötavad need inimesed, kes samastavad end ettevõtte eesmärkidega," rääkis Kohava ja lisas, et hea suhe peab olema tiimi kõigi töötajatega. Oluline on tema sõnul ka juhtide kompetents. „Muidu pole võimalik töötajaid motiveerida,“ selgitas ta.
Alates 2011. aastast impordib Eesti saematerjali rohkem kui ekspordib. „Täna me impordime suures koguses saematerjali. Ligi 900 000 oli eelmisel aastal saematerjali import kuupmeetrites. Siia jääb sellest aga kaduvväike kogus,“ rääkis Combimilli omanik. Peamiselt tuleb see materjal Venemaalt ja Soomest.
Täna toimub Nordea kontserdimajas Äripäeva korraldatud iga-aastane Äriplaani konverents, kus ettevõtjad jagavad oma kogemusi ja plaane.
Margus Kohava esineb ka 3. novembril toimuval konverenstil Tööstuse Äriplaan 2016, kus kuuleb erinevate tööstussektorite perspektiivist tuleval aastal. Vaata konverentsi kava lähemalt
SIIT.
Seotud lood
Sangari omanik Jüri Kraft ütles konverentsil Äriplaan 2016, et miinimumpalga tõstmine Eestis 750 euroni hävitab meie kergetööstuse.
Puidutööstuskontserni Combimilli omanik Margus Kohava ütles konverentsil Äriplaan 2016, et Eesti infrastruktuur ja riigi valmisolek seda parandada on mittesobiv, et arendada ettevõtet ja ehitada siia uusi tehaseid.
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on suurte muutuste aeg - käsil on inseneeria valdkonna õppekavade ja õpikeskkonna uuendamine ning uute õppekavade loomine. Juba järgmisel sügisel on põhikoolide lõpetajad oodatud õppima täiesti uutele, nelja-aastastele Inseneriakadeemia õppekavadele kahel õppesuunal: metallierialade hulka lisandub erialana “masintöötlustehnoloogiad” ja ehituserialade valikusse „hoone tehnosüsteemide tehnik“.