Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pani riik Eesti ettevõtjad uue pakendiseadusega halba konkurentsiolukorda nii kodus kui ka välisturgudel.
Toiduainetetööstuse Liidu juht tõdes, et 1. jaanuaril jõustunud pakendiseaduse muudatuste ja auditi kohustusega paneb riik ettevõtetele kohustusi, mis maksavad tuhandeid eurosid. Potisepp märkis, et selle seaduse muudatuse menetlemisel esitas liit mitu aastat korduvalt oma vastuargumendid, mida lõppkokkuvõttes ei arvestatud. "Keskkonnaministeeriumist on saanud nagu riik riigis, kes raporteerib Brüsselis kui keskmisest edukamad me ELis oleme. Aga et kõik selle peavad kinni maksma ettevõtted ja toiduainete puhul ka tarbijad, sellest ei räägi keegi," ütles Potisepp.
Ta lisas, et sarnaste kohustuste lisamisega ettevõtetele pannakse Eesti ettevõtjad halvemasse konkurentsiolukorda ka eksportturgudel, sest kõik kulutused kajastuvad ju lõpphinnas. "Kõige enam konkureerime eksportturgudel Läti ja Leeduga, kus aga keskkonnaalased kulud teatud osas kas üldse puuduvad või on palju väiksemad. Ja see ei ole riigi poolt just aus tegu," selgitas Potisepp.
Keskkonnahoid on tema sõnul oluline, kuid nõuded peaksid olema proportsioonis ka muude arengutega turul.
Seotud lood
Keskkonnaminister Marko Pomerants on nõus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekuga vabastada rohkem väikeettevõtteid pakendiaruandluse auditeerimise kohustusest.
Pakendiseaduse uus auditeerimise nõue puudutab kolmandikku raamatupidamise auditeerimiskohustusega ettevõtetest, kes peavad hakkama auditeerima ka pakendiaruandeid. Ehk see kohustus on Eestis 2500-3000 ettevõttel.
Grant Thorton Rimess audiitor Tarmo Rahkama andis Äripäeva toostusuudised.ee pakendiaruande auditeerimise loengul ettevõtetele 8 soovitust järjepideva pakendiarvestuse tagamiseks.
Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme ütles toostusuudised.ee loengul, et pakendi käitlemine on igal juhul ettevõttele kulu.