Pakendiaruandluse kohustus väheneb

Kaubandus-tööstuskoja ettepanek keskkonnaministrile oli, et pakendiaruande auditeerimise piirmäärasid võiks oluliselt tõsta. Auditeerimise kohustus mõjutab kõige rohkem just väike-, keskmisi- ja mikroettevõtteid, kes jäävad praegu kehtiva pakendiseaduse järgi auditeerimise piirmäära sisse, st lasevad turule üle 100 kg plastpakendeid või üle 200 kg muid pakendeid.

Väikestele ettevõtetele on 800-2000 eurot maksev auditeerimine liigselt koormav lisakulutus ning tõstab oluliselt ka halduskoormust.

Kaubandus-tööstuskoja ettepanekul võiks pakendiaruande auditeerimise kohustuse puhul lähtuda sarnastel põhimõtetel seatud lävenditest nagu majandusaasta aruande auditeerimisel. Auditeerimisele võiksid seega kuuluda ettevõtted, kelle majandustegevus (pakendite maht) on olulise huviga ja mõjutab tervikpildi usaldusväärsust.

„Nõustume ettepanekuga tõsta pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrolli kohustuse piirmäära,“ märkis Pomerantsi oma vastuses. Ta sõnas ka, et uue auditeerimise kohustuse piirmäära seadmiseks on plaanitud pakendiauditi tulemusi analüüsida koos audiitorkogu ja pakendiregistriga.

Pärast pakendiregistrisse andmete esitamise tähtaega 30. juunil võetakse vaatluse alla muutused pakendiregistris, audiitorite tähelepanekud pakendiauditi käigus ilmnenud probleemide kohta ja auditeerimisest saadava kasu proportsionaalsust võrreldes pakendiauditile seatud eesmärgiga, seal hulgas pidades silmas mikro- ja väikeettevõtteid. „Selgitame välja väikeettevõtete osatähtsuse Eestis turule lastavast üldisest pakendimassist. Analüüsi tulemuste põhjal on võimalik langetada otsus kohustuslikust pakendiauditist vabastamise piirmäära suuruse kohta.

Äripäev kirjutas märtsis, et aasta algusest kehtima hakanud pakendiseaduse muudatus, mis kohustab pakendiettevõtjaid maksma audiitorile pakendiregistrisse kantavate andmete kontrolli eest, on ettevõtjad ajanud väga tigedaks.

Seadusemuudatuse kogukuluks ettevõtjatele on arvutatud ligikaudu kolm miljonit eurot aastas, mis makstakse audiitorfirmadele.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kommenteeris siis, et ligi 40 protsenti turule toodud pakenditest jäetakse deklareerimata ning riigil jääb maksudena saamata suurusjärgus paarkümmend miljonit eurot aastas.