Viimase majanduskriisi kõrghetkel olid Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suuremad töötajate palkadekärpijad ja koondajad Eesti tööandjad, selgub täna Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitsmisele tulevast Kerly Espenbergi doktoritööst.
Kui Euroopa Liidus kaotas keskmisena oma palgast kasvõi mõne sendi veidi alla 2% töötegijatest, siis Eestis pidi palgakärpega leppima kolmandik töötegijatest. Teist sellist riiki, kus 14% ettevõtetest kasutas põhipalgakärbet ja 25% tulemuspalgakärbet, Euroopas lihtsalt pole, vahendasid
ERRi raadiouudised.
Eesti tööandjad olid ka kõige agaramad koondajad, selgus doktoritööst. Kui Euroopas tööandjad kriisi tingimustes vähendasid töötajate hõivet sundpuhkuste ja töötundide vähendamise arvelt, siis Eestis koondas töötajaid iga neljas ettevõte. Vaid Tšehhis koondasid rohkemad ettevõtjad töötajaid kui Eestis.
Seotud lood
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.