Lepik jälgib enda kinnitusel huviga globaalse tööturu trende, sest tema arvates ollakse täna alahindamas strukturaalset muutust, mis maailma tööturgudel toimub. 2008/2009 kriisi järel on üle maailma ettevõtted otsimas täiendavaid vahendeid efektiivsuse tõusuks ning üks trend on selgelt tehnoloogia suurem kasutamine..
„Kuid kohati võtab see tehnoloogia ära ka inimtöökohad, seda just lihtsamate tööde puhul. Pean väga tõenäoliseks järgneval kümnendil nende trendide jätkumist ning koos sellega läheb ilmselt keerulisemaks riikidel, kes nende muutustega kaasa ei suuda minna ja/või on rõhunud odavale tööjõule,” märgib Lepik.Tema sõnul vaadatakse nii meedias kui ka paljude finantsanalüütikute poolt riikide võrdlemisel peamiselt üldist töötusemäära.„Kuid üha olulisem on vaadata tööturu täpsemat jaotust, sest ka Eestis võib täna öelda, et tipptasemel spetsialistidest on tugev puudus. Ja IT-sektoris leidus heale spetsialistile tööd isegi kriisi haripunktis, kuid Eesti keskmine töötusemäär küündis 20 protsendini. Seega on väga tähtis vaadata seda, kui palju suudetakse riigis teha peaga tööd ja kui palju vähem oskust nõudvaid töid.”Lepiku sõnul on Eestis teadmispõhistel tegevusaladel töötavate inimeste osakaal veidi üle 10% koguhõivest.„See number on viimase kümnendiga küll paranenud, kuid jätkuvalt oleme maas Euroopa Liidu keskmisest. Järgneval kümnendil on eeltoodu tõttu selle näitaja parandamine üks kriitilisemaid tegureid, et majanduse struktuuri globaalselt konkurentsivõimelisena hoida.”Kristjan Lepiku täispikka kirjutist saab näha
SIIN