Tööjõud võõrsilt – tänane reaalsus või tulevikutrend?

ABB Balti riikide juhi  Bo Henrikssoni sõnul on ABB kasutanud piiritagust tööjõudu peamiselt tippspetsialistide ja juhtide ametikohtade täitmiseks, samas tööliste, spetsialistide ning suurema osa juhtide ametikohtadest on ettevõte suutnud täita kvalifitseeritud töötajatega kohalikult tööjõuturult.

"Piiritaguse tööjõu kasutamine tuleneb peamiselt rahvusvahelisele ettevõttele omasest kontsernisisesest tööjõu liikumisest. Tavapäraselt kujutab see endast kahe- kuni kolmeaastast perioodi, mil inimene töötab n-ö pikaajalises lähetuses välisriigis. Sedalaadi tööjõu liikumised tulenevad kas kõrgtasemel oskusteabe sissetoomise või töötajatele karjääriarengu pakkumise vajadusest. Näiteks tippjuhtide ametikohtadele tõusmise eelduseks on ka rahvusvaheline töökogemus," rääkis Henriksson. Tema sõnul on niisuguse värbamispoliitika peamine eesmärk oskustaseme parandamine.

Hendriksson peab ka edaspidi võõrtööjõu kasutamist võimalikuks, kuivõrd nende  ettevõttes on grupisiseselt kõigile töötajatele võrdne võimalus vakantsele ametikohale kandideerida, seda sõltumata  asukohariigist. Ta toob viimaste aastate muutusena välja asjaolu, et mitmetel konkurssidel on olnud osalejaid ka välisriikidest. "Olukord erineb märgatavalt aastatetagusest seisust, mil tavapärasel konkursil osalesid vaid Eestis elavad inimesed."

Ülestõstetavate sektsioonuste tootmisega tegeleva OÜ Kinema tegevjuht Mart Petermann tunnistas, et nende ettevõte kasutas lihtööjõudu tootmises mõni aasta tagasi.

 "Kogemus on selles osas igati positiivne ning ma ei välista seda ka tulevikus," kinnitas ta.

Petermann lisas, et reeglid võõrtööjõu kasutamise osas võiksid siiski olla lihtsamad. Ta on seisukohal, et eelarvamus  mitteeestlastest töötajate vastu ei ole õigustatud, kuivõrd usaldus ja töö kvaliteet kõik sõltub ikka eeskätt inimesest endast, ei rahvusest.

ASi Altia Eesti tegevjuhi Kristel  Metsa sõnul on nende ettevõte kasutanud piiritagust tööjõudu peamiselt Soomest, tegemist on olnud spetsialistide ja tippjuhtidega.

"Tõsi, viimastel aastatel ei ole ühtegi töötajat väljastpoolt Eestit meil palgal, kuid me kasutame korporatsioonisiseseid spetsialiste. Nad on teiste riikide töötajad, kuid nende oskused ja töö jaguneb erinevate riikide k.a. meie ettevõtte vahel. Selleks on meil näiteks personalijuhtimise ja infotehnoloogia spetsialistid," märkis Mets 

Metsa sõnul on nende kogemused selles osas eranditult positiivsed, ka on ettevõttes põhimõtteline valmisolek teiste riikide kodanike värbamiseks, kui selleks peaks võimalus ja vajadus tekkima. "Tavatöötajaid me piiri tagant palganud ei ole, kuna selleks on seni puudunud vajadus," lausus Mets.

Ta leiab, et Eestis ju tegelikult näha, et me ei saa hakkama vaid oma tööjõuga.  "Selles, et meie tööjõud välja voolab, ei ole minu meelest midagi halba. Samal moel nagu soomlased liiguvad Rootsi tööle ja rootslased Norra tööle,  nii ka eestlased Soome. Meie probleem on hetkel selles, et meile siia ei tule eriti keegi."  Metsa hinnangul saaks riik kindlasti midagi ette võtta, kas siis võimaldades rakendada soodsamaid makse kui palgatakse välistööjõudu või siis ka üle vaadates kolmandatest riikidest tuleva tööjõu riiki lubamise piirangud. "Lihttööliste ja spetsialistide puudus on Eestis suur, ja mitmetes valdkondades on meil huvipakkuvad tingimused näiteks Ukraina, Vietnami või Valgevene kodanike jaoks, kuid nende Eestisse tööle võtmine on seadustega väga piiratud. Eelpool nimetatud riikide jaoks oleks Eesti piisavalt atraktiivne koht,  kus kogemusi omada ja mõned aastad töötada," märgib Mets.

Tema sõnul peab Altia võõrtööjõu kasutamist Eestis võimalikuks ka tulevikus. Ka Mets leiab, et palgakulu vähendamine ei oleks võõrtööjõu palkamisel ettevõtte esmane eesmärk, pigem on see spetsialiteedi parandamine ja vajaliku kvaliteetse tööjõu tagamine.

AS Volta seevastu ei ole kunagi väljastpoolt Eestit pärit tööjõudu kasutanud ja ei plaani seda ka

"Meie tööturul on piisavalt inimesi, keda on võimalik ettevõttes koolitada, eelduseks on muidugi töötegemise soov," ütles ettevõtte tegevjuht Aivar Reivik. Tema hinnangul peaks riik  säilitama senist konservatiivset joont ja pöörama tähelepanu haridussüsteemile, ka täienduskoolitustele.

AS Hekotek juht Heiki Einpaul selgitas, et Hekoteki käibest on viimasel viiel aastal moodustanud eksport umbes 80%, millest lõviosa on Venemaale, mistõttu on nende tarnete puhul tavapärane, et pea alati viiakse kliendi juures kohapeal läbi kui mitte just täispaigaldus, siis vähemalt selle paigalduse ja seadmete käivituse juhendamine.

"Seetõttu tuleb arvestatav osa tööst teha väljaspool Eestit. Samas tunnetame, et elujärje paranemisega on meie oma töötajate entusiasm komandeeringutes viibimiseks tasahilju vähenemas ja kui me leiame sobivaid töötajaid asukohariikides (peamiselt siis Venemaal), siis igal juhul oleme huvitatud nende töölevõtmisest." 

Einpauli sõnul on siin tegemist nö kahe otsaga asjaga, kuivõrd on ju teada, et väga suur hulk Eesti inimesi on asunud tööle välismaale, seega on trend ju eeskätt liikumises väljapoole Eestit.

"Siiski eelistab enamik inimesi sagedastele komandeeringutele stabiilsust ning kui inimesed on oma kodumaal selle stabiilsusseisundi saavutanud, siis enam ära ei kiputa," nentis ta. "Hekotek on praegu stabiilne, hea reputatsiooniga tööandja ja meilt on küll väga üksikud välismaale tööle suundunud, nendestki on osa meile tagasi tulnud, osa oma otsust hiljem lihtsalt kahetsenud."

Einpaul lisab veel, et omaette teema on välisriikide müügiagendid, aga üldjuhul pole need nende põhikohaga töötajad. Kuid kindlasti peab ettevõte võõrtööjõu palkamist ka tulevikus enam kui tõenäoliseks.

OÜ Hyrles juhi Urmo Sisaski sõnul on ka neil võõrtööjõuga reaalne kokkupuude olemas, seda siis ennekõike Hyrlese emafirmast Soomest tulnud spetsialistide näol. 

"Eelkõige oli/on see vajalik tootmise alustamise faasis või siis seoses uute suuremahuliste tootmisprojektide käivitamisel," sõnab ta. Sisask usub, et kindlasti saab see nii olema ka tulevikus.

Toostusuudised.ee korraldab märtsis Tööstuse tööjõukonverentsi "Kuidas tulla toime tööjõupuuduse olukorras." Lähemalt saab sündmuse kohta lugeda SIIT.