Print Best Trükikoda: tulu toovad täisautomaatsed lahendused

„Alustasime 1997. aastal väikeses garaažis ühe trükimasinaga,“ alustas Print Best Trükikoja üks omanikke ja juhataja Tarmo Laagus ettevõtte kogemuse tutvustamist 29. novembril toimunud Äripäeva Tööstuse klubis. „Peatselt saime aru, et see ei ole trükkimine.“

Ettevõtte arendamine jätkus kiire otsusega osta 4-värvi trükimasin ja 2000. aastal koliti oma praegusesse asukohta. Ettevõtte visioonides toimus põhimõtteline muudatus kaheksa aastat tagasi, kui külastati Saksamaa suurimat trükikoda. „Seal oli 7-8 inimest töötamas. Küsisime, kus on inimesed?“ rääkis Laagus. „Meile vastati: need ongi meie inimesed, tööd teevad robotid. Me ei saa lubada suurt tööjõukulu.“

Sealt peale võttis ka Print Best Trükikoja juhtkond endale eesmärgiks kasutada võimalikult innovaatilisi lahendusi. Oli näha, et tuleviku suund on mitte odava tööjõu kasutamisele, vaid võimalikult väikese töötajaskonnaga efektiivsele tegutsemisele.

Ettevõtte tegevjuht Tanel Venderström kinnitas, et alati on enne investeeringute tegemist püütud välja selgitada kõige innovaatlisemad lahendused, mitte investeerida ainult hädavajalikku. Ta möönab, et kindlasti on seetõttu olnud investeerimissummad suuremad ja on võetud suuremaid riske.

Venderström lisab veel ühe põhimõtte investeeringute ettevalmistamisel: „Üldjuhul ei ole me käinud seadmete müüjate õppekeskustes demoesitlustel. Alati oleme püüdnud külastada mõnda suuremat tootmisettevõtet, et näha, kuidas need masinad ja inimesed seal peal tegelikult töötavad,“ rääkis ta.

Print Best Trükikoda on viimase kümne aasta jooksul investeerinud 8 miljonit eurot. Toodangumaht on tõusnud 5 miljoni raamatuni aastas.

Enne raamatute trüki juurde jõudmist tuli aga ettevõttel teha veel üks põhimõtteline otsus, milline tegevussuund valida. Alguses tegutseti reklaamtrükiturul. Seal tuli aga konkureerida 30-40 ettevõttega. Seega tuli enne investeeringute algust teha juhatuse tasandil otsus: kas osta rullmasin ja teha edasi reklaame, keskenduda pakenditrükile või raamatute trükile. „Võtsime raamatud,“ resümeeris Laagus ning kinnitab, et tehtud otsust ei ole tulnud kahetseda.

Tanel Venderströmil on aga näiteid otsustest, mida on tulnud kahetseda. Need on otsused investeeringutest poolikutesse lahendustesse. Repro osakonnas otsustati, et ei investeerita automaatsesse lahendusse, mis võimaldaks faile saata otse arvutist masinasse. Leidsime, et küll me hakkama saame – teeme algul kiled ja viime siis need plaadimasinasse, rääkis Venderström algul tehtud investeeringust. „Üsna pea sai aga selgeks, et vajame selleks 6 inimest 3 vahetuses. Seda oli üsna keeruline organiseerida,“ tunnistab ta tehtud möödalaskmist. Pealegi suudeti nii toota vaid 2000 plaati kuus.

Edasi investeeriti poolautomaatsesse lahendusse. Sellega suudeti nelja inimesega teha 4000 plaati kuus. Alles seejärel saadi aru, et tuleb investeerida täisautomaatsesse lahendusse. Heidelbergi CTP masinatega toodetakse ilma töökohtadeta ühes vahetuses ligikaudu 6000 plaati kuus. Investeering oli küll kopsakas, kuid ettevõte arvestas selle tasuvusajaks ühe aasta.

Sama plaadimasinaga saadi veel üks kogemus, kui masin mingi rikke tõtu terve nädalavahetuse seisis. Töid üritati ära teha partnerfirmade trükikodades, kuid vaatamata sellele oli ühe nädalavahetuse kahju ettevõttele ligikaudu 50 000 eurot. Peale seda osteti teine samasugune masin kõrvale, sest mõisteti, et taolised tootmissõlmed peavad olema dubleeritud.

Järgmisena tutvustas Venderström investeeringut trükivärvide pumbasüsteemi. Kui 2003. aastal investeeriti esimesse B1 trükimasinasse oli mitu võimalust. Esiteks, et trükkal kühveldab ise värvi peale. Teiseks, et igal masinal on oma väike värvipott peal, mida peab täitmas käima ja kolmas võimalus on pumbasüsteem, mis pumpab vajalikul hulgal värvi peale 200liitristest värvitünnidest, tutvustas Venderström valikuid. „Kuna aga endal oli idee, et lähiaastatel investeerime suurematesse masinatesse, siis võtsimegi pumbasüsteemi ette,“ selgitas ta.

Kui 8-värvi trükimasinatel on Euroopa trükikodades üldjuhul 2 inimest töötamas, siis Print Bestis võeti eesmärk panna masina peale 1 inimene. Sellega saadigi hakkama. Kuigi masinaid on juurde ostetud, siis trükkalite arv on alates 2003. aastast ettevõttes endiselt 8. Samas trükimaht on Venderströmi väitel tõusnud umbes kümme korda.

Suuri lootusi panevad Print Best Trükikoja juhid investeeringule Pre Act programmi. Programm korjab kokku kõik trükimasinaga tehtavate toimingute andmed. Iga kuu saadakse programmist tootlikkuse kohta raport. Iga kuu analüüsitakse saadud andmed läbi trükitöölistega. Kuid veelgi parem mõju töötajate motivatsioonile on Venderströmi kinnitusel, kui iga kahe kuu tagant tulevad masinatarnija septsialistid töötajatega andmeid analüüsima. Masinatarnija spetsialiste võetakse ekspertidena ja nende soovitusi usutakse. Juba esimese kolme kuuga on trükiprotsessi efektiivsus tänu Pre Act programmi analüüsile kasvanud 10-15%. „Me ei ole midagi muutnud, kuid masinad on hakanud kiiremini tööle. Inimesed on hakanud teisiti mõtlema,“ rõõmustab Venderström. Ta lisab, et kuna ettevõttel on plaan lähiaastatel oma mahtusid tõsta, siis trükiefektiivsuse kasv on üks koht, kust saab kõvasti juurde võita.

Ka mitmed teised investeeringud on ettevõttes tehtud eesmärgiga tõsta tootmise efektiivsust ja samas kasvatada mahte. Näiteks Multiplex liini investeerimine kasvatas oluliselt tootmisvõimsust. Samas tööliste arv samade tööprotsesside teostamiseks vähenes 8-lt 2-le. Samuti vähendas inimeste arvu 9-lt 4-le investeering Sigloch-Kolbus inline (köiteliin, mis võimaldab teostada kolme protsessi samaaegselt. Mahtude kasvatamine on aga eksporditurgudel edukas olemiseks hädavajalik. Norra turul ei räägita 2000 tiraažilistest raamatutrükkidest, vaid väiksed kogused algavad 50 000 eksemplarist. Samuti annab tootmisvõimsuse olemasolu garantii usaldusväärsusele, et ettevõte on võimeline ümber tegema, kui midagi valesti läheb.

Print Best Trükikoja abinõud efektiivsuse tõstmiseksKõik peamised protsessid on dubleeritud

Kaasata võimalikult palju töötajaid protsesside juurutamisse.Tagada minimaalne masinate seisakVähendada aega ühelt töölt teisel üleminekulPauside ja lõunate ujuvaks muutminePlaneeritud seadmete hooldusVõtta vastu masinatele SOBIVAD tööd  Seadmete  automatiseerimineTöötajate pidev koolitamineJuhtiv spetsialistide kõrgem tasustamine