VKG plaanib 350 mln eurot maksvat tehast

Praegu käivad Purga kinnitusel kahe sõelale jäänud tehnoloogia suuremahulised katsetused, kuidas saada põlevkiviõlist Euro V nõuetele vastavat diislikütust. Purga sõnu ei ole kummagi tehnoloogia tootmiskulud väga kallid. Ühe tehnoloogia puhul on tasuvusaeg 2 aastat ja 11 kuud, teisel tehnoloogial mõned kuud üle 3 aasta. „Rasketööstuse jaoks on see üle mõistuse lühike aeg ja meil ei jäänud muud üle, kui jätkata mõlema tehnoloogia katsetustega,“ tunnistas Purga.

Suuremahulised katsetused sadade tuhandete tonnide õlidega toimuvad nii Ameerikas kui Euroopas. Purga möönab, et kuna jätkati kahe tehnoloogia katsetustega, siis on see neile ka planeeritust kaks korda kallimaks läinud. Katsetused lõppevad järgmise aasta alguses, siis tuleb VKG-l lõplik tehnoloogia välja valida ja sõlmida litsentsilepingud.

Tänavu ja järgmisel aastal toimub ka rafineerimistehase projekteerimine ja ehituslepingute ettevalmistamine. 2013 alustatakse ehitusega ning seadmete valmistamisega. Esimest õlitoodangut lubab Purga 2016. aasta keskel. 2016 lõpus võiksime jõuda mingisuguse tootlikkuseni, prognoosib ta. „Kui mingil põhjusel ei õnnestu meil müüa Eestis, siis me oleme harjunud oma toodangut eksportima ja teeksime seda edasi,“ ütles Purga.

Tootmiseks kasutatakse 725 000 tonni põlevkivi toorõli aastas. Sellest valmistatakse 110 000 tonni stabiliseeritud bensiini, 350 000 tonni Euro V nõuetele vastavat diislikütust ja 240 000 tonni kerget kütteõli. Sealhulgas 70% toodangust valmiks VKG enda põlevkiviõlist. Ülejäänu osas on oma õli ümbertöötlemiseks Purga ütlusel lahkelt lubanud Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia arvatavasti mitte. Samas ollakse Purga sõnul valmis ka selleks, et 30% tootmisvõimusest jääb esialgu lihtsalt reservi. „Seda võib kasutada näiteks nafta ümbertöötlemiseks, kuigi selle marginaal oleks hirmus õhuke ja eeldaks et saame naftat kuskilt väga odavalt sisse osta,“ arutles Purga.

Samuti pretendeerib VKG 10%-le Eestisse tulevast maagaasist. Põlevkiviõli rafineerimiseks mootorikütuseks kulub 3-4 korda rohkem vesinikku. Vesiniku toormeks on aga maagaas.

Rafineerimistehase investeering koos vesiniku tootmise tehasega on 350 miljonit eurot.