2010 ülevaade: Plastitööstuses taastuvad töökohad vaid osaliselt

Kummi- ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades – alates toiduainetööstusest (pakendid), kuni autotööstuse või ehitusmaterjalideni. Valdkond on arenenud viimasel kümnendil üldiselt kiiresti, kuid koos majanduskriisiga vähenesid ka tootmismahud ning töötajate arv. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast), Tartumaal ja Ida-Virumaal (ligikaudu kümnendik töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal.

Majandusolukorra paranedes on kummi- ja plastitööstuses oodata tootmismahtude kasvu, kuid kriisi ajal kadunud töökohtade osas prognoositakse vaid osalist taastumist. Tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamaid tegevusi asendatakse masinatega. Masstootmine on täna Eestist välja liikumas, perspektiivi on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.

Kummi- ja plastitööstuse tootmismaht suurenes 2010. aastal tänu ekspordile. Aasta teisel poolel elavnes siseturg, samuti hakkas suurenema töötajate arv. Tootmismahu ja töötajate arvu kasvu on oodata ka 2011. aastal.

Kummi- ja plasttoodete tootmine suurenes 2010. aastal ligi veerandi võrra. Vaatamata suhteliselt kiirele kasvule taastus sektor vaid osaliselt kriisist. Tootjahindade tõus jäi aasta kokkuvõttes alla 3%, kuid aasta edenedes liikusid hinnad pidevalt üles-poole. Sarnaselt keemiatööstusele on kummi- ja plastitööstus üsna sõltuv naftal põhinevast toorainest, mistõttu nafta hinnatõus kajastub ka hindades.

Välisturgudele müüdi poole rohkem toodangut kui aasta varem, siseturul müük mõne protsendi võrra vähenes. Siseturg hakkas kosuma teisel poolaastal, mil Eestisse müüdi rohkem tooteid kui 2009. aasta samal perioodil. Kui enne majanduskriisi jagunes müük sise- ja välisturu vahel umbes pooleks, siis kriisi järgselt on (siseturu nõrkuse tõttu) kaldunud suunitlus selgelt ekspordi kasuks. 2010. aastal ulatus ekspordi osatähtsus juba ligi kahe kolmandikuni kogu müügist.

Kummi- ja plasttoodete eksporti suudeti kasvatada kõigile peamistele sihtturgudele. Kiirem kasv iseloomustas Saksamaa ja Norra suunda. Suurema panuse ekspordi kasvu andsid kiled, mööbli ja sõidukite furnituur, karbid, kastid, kotid ning pakendid.

Tootmismahu kasv saavutati olemasolevate töötajatega, sektoris hõivatud inimeste arv langes aastaga ligi 3%. Aasta teisel poolel hakkas lisaks töökoormuse kasvule mõnevõrra suurenema ka töötajate arv. Samuti tõsteti palkasid (üle 50 töötajaga ettevõtetes 8%), mistõttu ettevõtete tööjõukulud suurenesid mõne protsendi võrra. Ettevõtete kulude tõusul mängis põhirolli siiski tootmismahtude kasv. Müügitulude kiirema kasvu tõttu kolmekordistus ettevõtete kogukasum, müügirentaablus jõudis tagasi kriisieelsele tasemele. Positiivsed arengud iseloomustasid ka tootlikkuse näitajaid.

Vaatamata nõudluse taastumisele kukkusid kummi- ja plastitööstuse investeeringud juba kolmandat aastat järjest. Võrreldes 2009. aastaga vähenesid ettevõtete kapitalipaigutused materiaalsesse põhivarasse kolmandiku võrra. Investeeringud langesid kõigi olulisemate varaliikide lõikes, vaid transpordi-vahenditesse suunati rohkem ressursse kui eelneval aastal. Üle poole investeeringutest läks jätkuvalt masinatesse ja seadmetesse.

Kummi- ja plastitööstuse ettevõtete hinnangud majandusolukorrale olid mõnevõrra tagasi-hoidlikumad kui töötlevas tööstuses üldiselt. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatel kasvasid küll tootmismahud, kuid tellimusi oli tavapärasest siiski vähem ning tootmisvõimsuste rakendatuse määr jäi varasemate aastate keskmisest madalamaks. Aasta lõpus olukord paranes ning 2011. aasta esimestel kuudel prognoositi juba ka töötajate arvu suurenemist.