2010 ülevaade: Keemiatööstuses kasvasid kasumid kordades

Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid tugevalt on esindatud ka teised keemiatööstuse allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Tootmine liikus kuni 2009. aastani kasvutrendil, samas olulist töötajate arvu suurenemist see kaasa ei toonud. Seega on müügi- ja tootmismahtude kasvu taga paranenud tootlikkus. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti keemiatööstuses 2008. aastal suurusjärgus 40 000 eurot, siis näiteks Soomes oli see 125 000 eurot.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS), AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Nycomed Sefa (ravimid).

Tööjõu tootlikkuse suurendamine võib vähendada ka edaspidi nõudlust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. Teisalt on nafta hinna suur kõikumine suurendanud huvi alternatiivsete kütuste, sh põlevkiviõli vastu, mistõttu on segmendis oodata täiendavate töökohtade loomist.

2010. aastal paranes keemiatööstuses olukord kõigis allharudes, müük suurenes nii sise- kui ka välisturul. Nafta hinna tõus tõstis hindu ka keemiatööstuses. Ettevõtete ootused 2011. aastaks on positiivsed.

Keemiatööstuses suurenes tootmine 2010. aastal 14%, tootmismahud kasvasid kõigis allharudes. Kiiremat kasvu näitas väikseim alamsektor, farmaatsiatoodete tootmine, kus tootmine suurenes rohkem kui viiendiku võrra. Majanduskriis mõjutas farmaatsiatoodete tootmist suhteliselt vähe ning seetõttu jõudsid tootmismahud uuele rekordtasemele. Ka suuremates alamsektorites tootsid ettevõtted rohkem kui aasta varem (õlitööstuses kasv 11%, keemiatoodete tootmises 15%), kuid kriisieelsetest tasemetest jäädi veel maha. Endiselt pole tootmist käivitanud väetisetootja Nitrofert. Ehitussektorist sõltuvates valdkondades olid arengud erinevad – endiselt vähenes lakkide ja värvitoodete tootmine, samas mastikseid toodeti juba rohkem kui aasta varem.

Müügimahud kasvasid hinnatõusu tõttu tootmisest tunduvalt kiiremini. Keemiatööstuses tervikuna jäi aasta keskmine hinnatõus paari protsendi piiresse, kuid naftahinna tõus hakkas aasta lõpus hindu üles suruma. Mõju ülekandumine keemiatoodete hindadesse toimub viitajaga ning seetõttu võib oodata hindade edasist kerkimist. Keemiatoodete impordi-hinnad tõusid üle 10%, aasta keskpaigaks küündis ka ekspordihindade kasv sellele tasemele. Kiirelt reageerib maailmaturu hindadele aga õlitööstus, kus müügitulud suurenesid aastaga enam kui kolmandiku võrra. Keemiatoodete tootmises jäi müügi kasv tootmismahu muutusega samasse suurusjärku, farmaatsiatoodete müük kasvas tootmisest mõnevõrra kiiremini.

Keemiatööstuse müük kasvas nii sise- kui ka välisturul ligikaudu veerandi võrra. Kütteõlidest müüakse pool siseturul (läbi vahendajate võib välisturgudele jõuda suurem osa), teised allharud on keskendunud peamiselt ekspordile.

Põlevkiviõli ekspordi kasv tugines peamiselt hinnatõusul, koguseliselt kasvas müük välisturgudele 5%. Eelmise aastaga võrreldes eksporditi vähem värve ja lakke. Ekspordi arengud riikide lõikes tulenesid peamiselt põlevkiviõli müügikanalite muutusest. Keemiatoodete eksport vähenes suuremal määral Leedu suunal.

Keemiatööstuse ettevõtted investeerisid 2010. aastal materiaalsesse põhivarasse üle kümnendiku rohkem kui aasta varem. Keemiatööstuse allharudest vähenesid investeeringud vaid farmaatsiatööstuses, mis suunas eelneval aastal põhivarasse oluliselt rohkem vahendeid kui tavaliselt. Enamik keemiatööstuse investeeringutest oli seotud õlitööstuse arendamisega, ka lähiaastatel on oodata selles sektoris kõrget investeerimisaktiivsust. Nii VKG-l kui ka Eesti Energia Õlitööstusel on plaanis või pooleli täiendavate õlitehaste ehitus. Kolmveerand keemiatööstuse investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, võrreldes 2009. aastaga kasvasid investeeringud sellesse valdkonda 40% võrra.

Õlitööstuses loodi aastaga üle saja töökoha, sellest mõnevõrra rohkem aga kadus keemiatoodete tootmises. Kokkuvõttes jäi tööga hõivatud inimeste arv keemiatööstuses peaaegu samale tasemele kui aasta varem, iga järgneva kvartaliga töötajate arv siiski suurenes. Mõnevõrra kasvas ka töökoormus (töötundide arv töötaja kohta), mis omakorda tõi kaasa palgataseme mõningase tõusu (sektoris keskmiselt 4%).

Kõigis keemiatööstuse allharudes kasvas müügitulu kuludest kiiremini, mille tagajärjel suurenes kasum mitu korda. Kogukasumi osatähtsus müügitulus jõudis tagasi kriisieelse tasemeni (15%). Ka tootlikkuse näitajad paranesid oluliselt, vaid veidi jäädi maha 2008. aasta rekordtasemetest.

2011. aasta alguses paranes ettevõtjate kindlustunne. Enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtetest ootas tootmismahtude suurenemist lähikuudel, 10-20% ettevõtjatest kavatses suurendada töötajate arvu. Samas püsisid ka hinnatõusu ootused kõrgel. Osaliselt madalast võrdlusbaasist tingituna on 2011. aastal oodata suhteliselt kiiret tootmismahtude kasvu.