Õppekavade väljatöötamisel teeb kool koostööd teiste kutsekoolidega, samuti üldhariduskoolidega, et erialaõpe ja MATIK-õpe (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst) oleksid hästi asjakohased ja sihitud õppekava vajadusele. Teisalt toimub tihe koostöö ülikoolidega ja tööandjatega. „Meil on eelkool ülikooli õppekavadele, samas kaasaegsete oskuste õpe tööturu vajaduste jaoks. Õppekavade arendamisele on kaasatud tööandjate esindajad, samuti TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud. Koolilõpetajale võiks ülikooli õppima asumine olla täiesti vau-efektiga,“ lausus Pukk. „Kui ülikooli õppima asudes oskad keevitada või tehnosüsteeme ehitada, siis inseneriõppes oskad hoopis paremini arvesse võtta kõiki aspekte, mis ühe konstruktsiooni disainimiseks või arendamiseks on vaja teada. Meil õpitakse asju tegema, tundma materjalide omadusi, materjalide töötlemise tehnoloogiaid, digioskusi ning loomulikult õpitakse üldoskusi, mida OSKA tööelu ja tulevikuvajaduste uuringute tulemused ette näevad. Kõik meie tegevused on suunatud sellele, et kutsehariduse lõpetajad vastaksid paremini tööturu ja ülikoolide ootustele, et nende ettevalmistus oleks kandev vundament edukale karjäärile inseneeria valdkonnas,“ lisas Mehaanikakooli arendusjuht Ene Pukk.
Õppija kujundab ise oma õpiraja
Kuigi järgmisel sügisel alustab kaks õppekava nelja-aastase õppega, siis lähiaastatel minnakse üle uuendatud õppekavadele ka teistel erialadel. „Rõhuasetus uute õppekavade loomisel on sellel, et juba esimesel poolaastal saavad õppijad rohkem teadmisi erinevatest erialadest. Õpilasel on võimalus kaaluda, kas jääda valitud erialale õppima või teha valik meeldivama õppekava kasuks. Õppija kujundab oma õpiraja, valides kas oskuste õppimise ja pärast lõpetamist tööturule siirdumise või valides akadeemilise suuna, mis viib ülikooli, näiteks õppima inseneriks“ selgitas Pukk.
„Üks asi on kindel - kutsekeskhariduse lõpetajad on oma oskustega oodatud nii ülikooli kui ka tööturule. Meie koolis saab noor laduda endale tulevikuks hea vundamendi,“ kinnitas arendusjuht ning lisas, et kutseõppes saab noor kätte kaks ühes – nii keskhariduse kui väärt kutse. „Põhikoolist tulevad noored hakkavad õppima üldoskusi, üldharidusaineid ja praktilisi kutseoskuseid. Selle aja jooksul, millal siin õpitakse, saab õpilane teha otsuse, kas ta lõpetamise järel läheb ülikooli või suundub töömaailma. Valik sõltub igaühest endast, meie siin aitame kaasa,“ lausus ta.
Ihaldatud praktikakohad
Arendusjuhi sõnul on ühele kutseõppeasutusele kõige olulisemad partnerid ettevõtted. „Nemad annavad sisendi, mida õpetada, nemad aitavad meil õpetada. Praktika maht on õppekavades küllalti suur – orienteeruvalt 1000 tundi, mida sooritatakse ettevõtetes. Tööandjate panus, et tulevane tööjõud oleks kvaliteetne, on ääretult tänuväärne ja vajalik,“ tunnistas ta.
Õpilased saavad reaalses töökeskkonnas õppida ja praktiseerida oskusi, mida õppekava ette näeb. Lisaks saab juurde üldpädevusi alates kellaajalisest täpsusest kuni oskusteni end suuliselt ja kirjalikult hästi väljendada. „Praktikale kandideerimine on hea võimalus tööturule sisenemist harjutada, praktikakoha saamiseks peab õppija end heas mõttes „maha müüma“ – sellega saab ta sageli esimesed iseseisvad kogemused tööandjaga läbirääkimistel, kokkulepete sõlmimisel praktika sooritamiseks, dokumentide vormistamisel jne. Sugugi pole harvad juhud, kus ettevõte värbab kolmanda kursuse praktikandi töölepinguga tööle. Et kooli lõpetaja hinnasilt tööturul oleks parima numbriga, sõltub väga palju just õppijast endast, sellest, kui palju ta koolis ja praktikal õppimisele panustanud on,“ sõnab Pukk ning lisab, et paljud praktikale suundujad saavad sageli ettevõttes tööd suveks, asendades puhkusel viibijaid.