ABB otsustas möödunud aasta lõpus kaasata Eesti oma globaalsesse tootearendustegevusse. Madalpingeajamite arenduses tähendab see, et juba praegu olemasolevale 40 insenerile on vaja juurde palgata veel 40 inseneri.
ABB Group Baltimaade arendusjuhi Rainer Sternfeld rääkis ettevõtjate ja ülikoolide kostööpäeval „Liftiga tulevikku”, et 18 aastat Eestis tegutsenud ABB tegi möödunud aasta lõpus otsuse luua siia tootearenduskeskusi. Praegu on suund tegeleda Eestis nelja toote arendustegevusega.
Siiani on ABB tuulegeneraatorite arendustegevus toimunud Helsingis. Nüüd on see üle tulemas Eestisse. "Oleme toomas tükk-tüki haaval Helsingist Eestisse kogu tuulegeneraatorite teadus-arendustegevust," kinnitab Sternfeld. Sama toimub tema sõnul ka madalpingeajamite arendustegevuses, mille jaoks on juba tööle võetud 40 inseneri ja teist samapalju tuleb veel värvata.
Veel ei ole otsustatud, kuid käimas on protsess, et tuua Eestisse ka alajaamade regionaalne arenduskeskus. Neljanda suunana on ABB Eesti ettevõte saavutanud hea maine automaatika projektide loomises ja tootmises ning Sternfeldi ütlusel on kontsernis märgatud, et neid projekte annab edukalt müüa ka teistele ABB klientidele.
Sternfeldi sõnul ei ole arenduskeskuste kogu tööjõud siiski reeglina asukohamaalt. Koha pealt suudetakse reeglina leida alla 50% vajalikest arendajatest. Samas on Eestil Sternfeldi ütlusel olemas võimalus saada teadus-arendustegevuses oluliseks tegijaks. Lähiaastatel on Skandinaavias minemas pensionile palju insenere. Kuid ta lisab, et Hiinas lõpetab iga aasta kõrgkooli 400 000 inseneri ja Indias 200 000 inseneri.
ABB investeerib teadus-arendustegevusse iga aasta üle miljardi dollari, teeb koostööd 70 ülikooliga ning ettevõttes on palgal teadus ja arendustegevusega tegelemas 1500 teadlast ja inseneri.
Seotud lood
Esinedes täna toimuval ettevõtjate ja ülikoolide kostööpäeval „Liftiga tulevikku” ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et ettevõtjad peavad õppima sõnastama teadlastele piisavalt olulisi, kuid samas jõukohaseid probleeme.
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson räägib 26. septemebril Äripäeva Tööstuse klubis, kuidas leidis ettevõte vastavatud inserikeskusesse ligi 40 inseneri.
ABB Baltimaade juht Bo Henriksson tõdes tänasel välisinvestorite foorumil, et suurt tootmist on väga keeruline Eestisse tuua, kuna siinsel tööjõuturul napib tehniliste teadmistega inimesi, kirjutab E24.
Kursus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja eksportturgudel aktsepteeritud keevitusinseneri pädevust tõendav kutseharidus. Kursus käsitleb laiapõhjaliselt keevitusprotsesse, materjale ja tööstusstandardeid.
Enimloetud
4
Negatiivse plaani puhul oleks ohus 100 miljonit maksutulu ja 5000 inimese töö
Viimased uudised
Riigikohus langetas äsja otsuse suurima maksvõlglase ja BLRT Grupi vaidluse asjus
Hetkel kuum
Raskem aeg mõjub ärile hästi
Lisatud kolm Gartneri soovitust riskide maandamiseks
Tagasi Tööstusuudised esilehele