Riia piimakombinaadi omanikeks olid sunniviisiliselt eraisikutena või oma firmade kaudu näiteks Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Rainer Nõlvak, Rein Tallermo, Fjodor Berman, Arno Sillat, Andrus Ossip, Jüri Ross, Raul Parusk, Sander Kopli, Meelis Virkebau, Viktor Valkiainen, Valdo Randpere, Rain Kivisik, Andrus Leinemann, Toivo Jalakas, Helen Laupa, Heino Harak, Mihkel Pärjamäe, Parbo Juchnewitsch, Kaido Fridolin jt. Aga ka mööblitootja Tarmel, Tallinna Prügila jt ettevõtted.
“Ma pean tunnistama, et ma ei tea sellest midagi,” ütles Rainer Nõlvak aasta tagasi.
“Ma ostsin võlakirju lihtsalt. Või see tähendab mitte mina ei ostnud, vaid pank ostis mulle,” rääkis Rein Tallermo toona.
Alta Foodsi juhatuse liige Jaak Raid ütles aasta tagasi Äripäevale antud intervjuus, et iseenesest ei ole vahet, kas laen tagastatakse rahas või esemes, eriti sellisel juhul, kui võlakirjainvestorid ise vabatahtlikult valisid eseme, aga mitte raha. Investoritele nimelt pakuti ka võimalust raha valida.
Rahale eelistati osalust
Tõenäoliselt eelistasid toona paljud investorid rahale osalust Läti ühes juhtivas piimatööstuses, sest raha pakuti investoritele 50 protsendi ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Selle võimaluse valis ainult kaheksa investorit.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et need kaheksa käitusid õigesti, sest tegelikult oli väga suur vahe, kas võtta võlgnikult vastu raha või piimakombinaadi aktsiad. Eelmisel nädalal toimunud tehingu tulemusena selgus, et tegelikult pakuti investoritele võla katteks aktsiaid, mis olid juba ära panditud teise kohustuse tagamiseks.
Oluline küsimus on see, kas investorid ka olid sellest aktsiate pantimisest teadlikud ja arvestasid riskiga, et nad võivad kõigest ilma jääda. Swedbank enda kinnitusel seda teadis.