Ehkki läinud talve elektri hinna järsu hüppe järel lubasid Rootsi elektritootjad, et tehnilistel põhjustel sama asi tänavu ei kordu, pole midagi muutunud.
Eile kerkis elektri hind Nordpoolis 132 ööri (2,25 krooni) tasemele kWh. Rootsi energiamahukaimad tööstused piiravad tootmist ja siunavad energiatootjaid ning valitsust, mis ei suuda tagada mõistliku hinnaga elektrienergia kättesaadavust, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Esmaspäeval seiskas SCA ajalehepaberimasinad ning teisedki ettevõtted on tootmist piiranud.
„See on täiesti vastuvõetamatu olukord, et tööstus peab seiskama toodete valmistamise, millele on nõudlus olemas ning mis toob riigile eksporditulu põhjusel, et meie energiavarustussüsteem ei toimi,“ ütles SCA tegevjuht Jan Johansson.
Praegu on Rootsis töös vaid 66% installeeritud elektritootmisvõimsusest.
„Poliitikud peaksid selle eest hea seisma, et oleks paigas süsteem, mis sellist asja sündida ei lase. Et elektritootmise üle oleks järelevalve ning et selline asi oleks lubamatu, et suur osa tootmisvõimsustest on käigust väljas külmal ajal, mil nõudlus on kõige suurem,“ ütles Johansson.
Alumiiniumitootja Kubal turundusdirektor Eddy Magnusson leiab, et elektri hind peaks olema reguleeritud.
„Täiesti rumal tundub olukord, kus elektri hinda kujundab kõrgeim, mitte madalaim tootmishind. Ma ei tea teisi turge, mis nii toimiks. Igal pool mujal on eesmärk ikka võimalikult odava hinna saavutamine,“ ütles Magnusson. „Vattenfall teenib ju rohkem, kui paneb reaktorid seisma, sest siis on hinnad kõrgemad ja kulud väiksemad,“ jätkas ta.
Seotud lood
Seoses jätkuvalt suure elektridefitsiidiga Balti riikides ning talvel oodatava olulise elektritarbimise kasvuga, on Eesti elektrisüsteemihaldur Elering teinud ettevalmistusi varustuskindluse tagamiseks olukordades, kus elektriturul nõudluse-pakkumise tasakaalu ei teki, teatas ettevõte täna uudise peale uuest elektrišokist Rootsi ettevõtjatele.
Euroopas tõusid elektri hinnad, kuna tippnõudluse ajal on õhutemperatuur keskmisest madalam.
Ükski teine riik Euroopas ei tooda oma tuumareaktoritest nii vähe elektrit kui Rootsi – maailma mastaabis on installeeritud tootmisvõimsuse rakendamiselt veel kehvemad vaid India ja Jaapan, selgub ÜRO aatomienergiaorganisatsiooni IAEA statistikast, kirjutab Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.