Rahandusminister Jürgen Ligi arvates on hinnatõusu põhjuseks rahvusvahelised arengud ja kohaliku pendli koosmõju. Kütused ja toiduained on kallinemas kõikjal.
"Eesti inflatsioon on olnud väga euroopalik ning meie käest maailmaturg selleks luba ei küsi," arvas minister.
Teisalt on ettevõtjad olnud tema hinnangul kriisis protsentuaalselt suuremad kaotajad kui tööjõud.
"Kulud palkadele on langenud üle kahe korra vähem kui kasumid ning praegu püütakse liikuda tagasi, uue tasakaalu suunas, kuna on vaja maksta laene ja taastada investeeringud," leidis Ligi.
Siiski tuleb rahandusministri väitel meelde tuletada, et sisenõudlus on endiselt miinuses: laenamine mõõnab, palgad pole taastunud ning tööpuudus on kõrge.
"Huvigrupp Kilk&Kruuda ei saa seda ignoreerida. Ent teadagi on neil võimalused ka suurema ostujõuga välisturgudel. Ka on kohaliku tarbija kindlustunde tõus asi, mis ostujõu langust leevendab," märkis Ligi.
Minister Ligi hinnangul ei peaks töötajatel olukorras, kus peatselt kallineb põhitoidus, tulema pähegi palka juurde küsida.
"Tööpuuduse ja aeglase taastumise oludes ei ole aga palgaralliks vajadust ega palganõudmistel erilist perspektiivi. Avalik sektor ei ole aga olnud palgavankri vedaja, vaid kaasvedaja. Praeguse seisuga saab ta ennast küll teisena liikuma, aga seda veel mitte niipea," lubas Ligi.
Seotud lood
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on Eesti inflatsioon olnud ajalooliselt muutlikum kui suuremates Euroopa riikides.
Eesti Leivaliidu teatel leiva ja teiste pagaritoodete hind lähiajal tõenäoliselt tõuseb. Viimastel aastatel ei ole leiva hind tõusnud, hoolimata tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustasid kütuse- ja elektriaktsiiside ning käibemaksu tõus.
Leivaliidu 18 liikme nimel saadetud kartellihõnguline teade stiilis "leiva hind tõuseb niikuinii" vihastas majandusministri, riigiprokuratuuri ja konkurentsiameti nii välja, et lähiajal otsustatakse, kas algatada võimaliku kartelli uurimiseks kriminaalasi.
Leivatootjate võimaliku konkurentsi kahjustava tegevuse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, teatas riigiprokuratuur.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.