BLRT Grupp: kirglikult töökad omanikud

Oma raamatus "Murrangulisel ajal" räägib BLRT juht ja suurim omanik Fjodor Berman avameelselt ettevõtte rasketest aastatest, suuremate tehingute tagamaadest, eredamatest seikadest ja pisut ka ettevõtte omanikest.

Berman on öelnud, et ettevõtte edu alus on tugev meeskond. Kuuest ettevõtte omanikust viis osaleb siiani aktiivselt tehase igapäevatöös, vaid 70aastane Galina Aleksandrova naudib pensionipõlve. Kõik omanikud hoiavad tagasihoidlikku joont, ajakirjandusega nad suhelda ei soovi.

BLRT Grupp on Riverito, NG Investeeringute, Tallink Grupi ja Playtechi kõrval ainus firma, mille 5% aktsiate omanik pääseb Eesti 500 rikkama inimese hulka.

Esimene partner: laevaremondijuht

Bermani järel teine suuromanik on 28 aastat tehases töötanud tehnikadirektor Valeri Kovalenko. Tema tuli tehasesse 1971. aastal laevaremondijuhiks.

Kovalenko on Bermani lähim võitluskaaslane ja kuulus Bermani toetaja hulka, kui 1989. aastal valisid tehase töötajad endale juhti. Koos on üle elatud ka ühed raskemad aastad 1992-1993. Berman räägib, kuidas nad 1990ndatel pärast tööpäeva lõppu läksid Kovalenkoga koos tsehhidesse inimestega rääkima, nende muresid kuulama, neid lohutama ja innustama, et usk ja lootus ei kaoks.

1990ndatel algas ettevõttes suur muutuste aeg. Vanamoodi töötada enam ei saanud, uut moodi veel ei osatud. "Tahtsime tõestada, et meie, kes me oleme ettevõtte eesotsas, ei lubanud asjata muutusi, vaid me tõesti soovime teha midagi tõsist. Nii tundsin mina, tundsid ka Kovalenko ja meie mõttekaaslased. Me tõesti põlesime soovist töötada," räägib Berman.

Kovalenkoga koos sõlmis Berman toona ka ettevõtte tähtsamad lepingud. Näiteks esimese välislepingu soomlastega kahe laeva remontimiseks. Saadud raha läks investeeringuteks, kuid esimese asjana osteti ettevõtte medpunkti jaoks ühekordsed süstlad ja töötajatele 400 magnetoolat.

Teine partner: sotsiaalala arendaja

Haldusdirektor Dmitri Kubõškin tuli tehasesse peadirektori asetäitjaks sotsiaalalal 1991. aastal. "Tundsin Dmitrit juba ammu. Teadsin, et just tema on vajalik inimene. Tal on kaks kõrgharidust - vähesed saavad sellega hiilata. Ta on eriline inimene, tema ümber on alati soe ja sõbralik aura," kirjeldab Berman.

Kubõškin on suure organiseerimisvõimega, just tema tegeles BLRTs elumajade ja lasteaedade munitsipaliseerimisprotsessiga. Pärast seda tekkis hulgaliselt muid ülesandeid. Kubõškin valdab ka eesti keelt, mistõttu on mees mitu kordi saanud liikmeksastumise pakkumisi erinevatelt eesti parteidelt.

Kolmas partner: jurist

1990. aastast BLRTs töötavat õigusdirektor Mihhail Gnidinit iseloomustab Berman nagu meest teiselt planeedilt. "Tuli noor mees, väikese habemega, tumedate prillidega. Kui nii võib öelda, nägi ta välja kui täiesti mitte tehase inimene, kes tuli siia hoopis teisest maailmast. Gnidin oli tollal tunnustatud jurist, kohtukolleegiumi liige," räägib Berman.

Gnidin on Bermani sõnul taibukas, terane, täpsust taga ajav jurist, kelleta ei sõlmita tehases ühtegi kokkulepet ega kirjutata alla ühtegi tähtsat dokumenti. "Gnidin vaatab dokumendid üle suisa röntgenpilguga," ütleb Berman ja lisab, et Gnidinil on suur roll, et tehas rasketel aegadel ellu jäi. Ta oli võtmetegija ka tehase erastamisprotsessis. "Olgugi, et tema iseloom pole kergete killast ja tihtipeale pole ta nõus minu arvamusega ning me vaidleme päris tihti," ütleb Berman.

Neljas partner: ökonomist

Ainus naine BLRT suuromanike ringis on eelmisel aastal oma 70. juubelit tähistanud ja praegu pensionil olev Galina Aleksandrova. Naine tuli tehasesse tööle treiali õpilaseks 1959. aastal. Tehes edukat karjääri, sai temast 1992. aastal Bermani asetäitja ökonoomika alal.

"Ainult võhikud ütlevad, et numbrid on midagi väga igavat, elutut ja kuiva. Tegelikult on nendega nii komöödiat kui ka tragöödiat, meeleheidet, aga ka lootust. On vaja ainult osata nende keelt. On vaja püüelda selle poole, et raha töötaks ja töötaks õigesti," on Aleksandrova öelnud.

Viies partner: mees Angolast

Oma viiendat partnerit Valeri Karkatševit iseloomustab Berman kui lõputult energilist ja töökat inimest, kes, lõpetades tööpäeva võttis auto ja sõitis Peterburi koosolekule. Autoroolis võis mees istuda kas või öö läbi.

Karkatšev töötas kunagi Angola kompleksis peainsenerina. Bermani sõnul on raske kujutada BLRTd ette ilma Karkatševita ja ka vastupidi. "Ta ei karda kunagi võtta vastutust enda peale. Ma usaldan teda rohkem kui kedagi teist," kõneleb Berman ja meenutab ühte eredamat seika.

Ühel õhtupoolikul sõitis Karkatšev koos kolleegiga Peterburi, et hommikul lennata edasi, ei mäleta täpselt, kas Petrozavodskisse või Arhangelskisse. Piiril oli järjekord, mehed hilinesid lennukile ja kuna järgmine lend toimus alles järgmisel päeval, otsustasid nad edasi põhja poole sõita autoga. Oli külm talv - sealkandis miinus 30 kraadi, kuid külm ja torm seda meest ei peatanud. Peatas aga metsaveoauto, millega Karkatšev kitsukesel teel ühel hetkel vastakuti seisis. Selle juht ütles kindlalt, et tagasiteed temal pole ja nii tuli Karkatševil sõita tagurpidi käiguga 12 kilomeetrit, kuni tuli ristmik ja metsaveok sai mööda minna. Kokkulepitud kohtumisele Karkatšev aga jõudis.