EAS lõdvendas nõudeid tehnoloogiatoetuse taotlejatele

Tehnoloogiainvesteeringu toetuse 1. voorus, mille tulemused selgusid selle aasta algul, pidid toetuse saajad tasuma seadme maksumusest 60-80 protsenti ise. Kuna eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel polnud nii suurt omafinantseeringuvõimet ja pangad meelsasti laenu ei andnud, siis loobus terve rida ettevõtteid võimalusest taotleda euroraha nüüdisaegse tehnoloogia soetamiseks.Tehnoloogiainvesteeringu esimeses voorus laekus 152 avaldust mahus 564 miljonit krooni ja EAS jagas Euroopa Regionaalarengu Fondist 49 ettevõttele kokku 259 miljonit krooni. Teise vooru tulemused selgusid 22. juulil ja siis sai 59 ettevõtet toetust kogusummas 315 miljonit krooni. Kusjuures avalduse esitas ligi 170 ettevõtet, taotledes kokku 900 miljonit krooni ehk kolm korda enam.EASi ettevõtete võimekuse divisjoni vanemkonsultant Toomas Valge ütles, et kindlasti oli seadmete täies mahus liisimise võimalus ettevõtetele kasulik ja vajalik muudatus, kuid see polnud ilmselt peapõhjus, miks toetuse taotlejate arv ja taotlussummad teises voorus kasvasid. „Need tulenesid vooru suuremast eelarvest ja programmi laiaulatuslikumast teavituskampaaniast,“ täpsustas Valge.Valge kinnitusel kasutati mõlemas taotlusvoorus projektide hindamisel vastava valdkonna välisekspertide abi. „Kõik EASile esitatud taotlused hinnatakse vastavalt toetusmeetme hindamismetoodikale, mille osa on ka ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamine erinevate aspektide poolest,“ lisas Valge.Kuna kahe vooruga sai tehnoloogiainvesteeringu programmile aastateks 2007-13 eraldatud Euroopa Regionaalarengu Fondi raha otsa, siis kolmas taotlusvoor selgub Valge sõnul fondi vabade vahendite olemasolul. „EASi kogemus näitab, et Eesti tööstusettevõtetel on jätkuvalt suur vajadus oma tehnoloogiat uuendada, et tõsta oma konkurentsivõimet,“ põhjendas Valge, miks täiendava raha eraldamine programmi on kindlasti vajalik.