Mööblifirma juht: toetuste väljamaksmise kord on pankade nuumamine

Suwem loobus eelmise aasta lõpus esitama taotlust tehnoloogiainvesteeringu esimeses voorus, sest väikefirmal polnud kusagilt võtta nõutud 60protsendilist omafinantseeringut ehk 2,4 miljonit krooni. „Nüüd saame kasutada seadmete soetamiseks täies mahus liisingut, mis on igati mõistlik ja normaalne,“ ütles Mäesalu.

EAS eraldas Suwemile juulis lõppenud teises voorus uue tehnoloogia juurutamiseks 3,1 miljonit krooni. Projekti kogumaksumus on 7,7 miljonit krooni.

Mäesalu sõnul ootab ta pikisilmi finantseerimistingimuste veelgi paindlikumaks muutmist. „Praegune süsteem – toetuse saaja peab tegema enne investeeringu ära ja alles siis saab riigilt toetusraha tagasi – on ettevõttele koormav ja kulukas,“ rääkis Mäesalu. „See on tegelikult pankade mõttetu nuumamine, sest pangad koorivad ju lepingu-, intressi- ja muud tasud ka selle summa pealt, mis sa saad hiljem toetusena tagasi. Kui ettevõte saaks toetusraha kohe kätte, ei peaks ta enam laenama toetusraha suurust summat.“

Metallitöid tegeva ASi Paide Masinatehas juhataja Jaan Meikupi hinnangul olid tehnoloogiainvesteeringute taotlustingimused teises voorus tunduvalt mõistlikumad. „Kuigi me ise esimeses voorus taotlust ei teinud, sest arendatavad projektid olid siis veel liiga toored, tundusid mõned tollased tingimused liiga läbimõtlematud ja karmid,“ lausus Meikup.

EAS eraldas Paide Masinatehasele juulis lõppenud voorus 13,4 miljonit krooni toetust. „Vahetame mitmed vananenud tehnoloogiad efektiivsemate vastu välja, et konkurentsis püsida ja edasi areneda,“ ütles Meikup ja lisas, et projekti kogumaksumus on 33,4 miljonit krooni.