Eesti Metsatööstuse Liidu kontaktpäevadel
püüti leida koostöövõimalusi erametsaomanike, omavalitsuste ja puidutööstuse
vahel.
Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL) korraldas kevadel neli kontaktpäeva üle Eesti, mille teemaks oli metsa- ja puidutööstuse piirkondlik roll uue majandustõusu ettevalmistamisel. Ürituse eesmärk oli kaasata erinevaid huvigruppe - metsa- ja puidutööstust, erametsaomanikke ja kohalikku omavalitsust - diskussiooni, kuidas tõsta sektori konkurentsivõimet ning teha omavahel koostööd.
Omavalitsuste aktiivsus oli vähene. EMTLi juhatuse esimehe Rait Hiiepuu sõnul on kohaliku omavalitsuse otsustada, millist materjali kasutatakse hoonete ehituseks ja kes peaksid eelistama kohalikke ja taastuvaid materjale, eelkõige puitu.
"Erinevalt Rootsist ja Norrast ei pöörata Eestis riigi tasandil puidu kasutamisele piisavalt tähelepanu, kuigi üle 50 protsendi Eestist on kaetud metsaga. Samuti peaks kohalik omavalitsus rohkem toetama metsaomanike aktiivsust ja ühismajandust," ütles Hiiepuu. Puidutööstusel võiks olla oluline roll riigi energeetilisel varustamisel, sest puit on taastuv energiaallikas, aasta-aastalt vähenenud raiemaht on aga nüüdseks alla poole võimalikust.
Eesti metsades on masinatega töötamine kallis, sest metsad on tihti võsased ja hooldamata. Metsaomanikel on otstarbekas teha koostööd, mis aitab alandada metsakasvatuskulusid ja kaasata toetusi, suuremad pakkumised aga alandavad metsa ülestöötamiskulusid.
Ka RMK on võtnud suuna kohalikele soojatootjatele. "Kui oleks tarbimist, saaks oluliselt tõsta raidmete tootmist," lubas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.