Kütusehiid korraldas Ecuadoris rekordilise keskkonnakahju

Naftat ammutas ses Lõuna-Ameerika riigis varem Texaco, Chevroni poolt 2001. a omandatud USA ettevõte, kirjutas International Herald Tribune. 70ndate algusest alates pani Texaco naftatootmise jääke vanadesse puuraukudesse, reostades nii pinnase ja vee ning tuues sellega väidetavalt kaasa paljude paikkonna elanike haigestumise ja surma. Naftapuurijad on ammu lahkunud ning kui Chevroni esindajad nüüd üldse sealkandis liiguvad, teevad nad seda relvastatud turvajate saatel.

Praegu on kohtuasi Chevroni vastutusest käsil Lago Ario väikelinna kohtus. Texaco asutas selle nüüdseks valdavalt slummistunud linna 60ndatel oma baasiks Amasoonia naftavarude hõlvamisel. Kohtuniku meelsust on raske mitte märgata, kirjutas kohtunikku intervjueerinud ajaleht. "See on võitlus Koljati ja inimeste vahel, kes ei suuda oma arveidki maksta," rääkis eruohvitserist kohtunik Juan Nunez. Ameerika suurfirmadel oli kunagi Ecuadoris tugev mõjujõud, nüüd suhtutakse neisse siin ebaviisakalt, kui mitte põlgusega. Nunezi tööruumis kõrguvad laeni virnad üle 100 000 leheküljest kohtuasja tõenditest. Kui Lago Ario kohus Chevroni kahjuks otsustab, pole asi kahtlemata lõppenud. Washingtonis käib tihe lobbytöö, et USA Ecuadori valitsusele Chevroni asjus survet avaldaks. Kui ettevõte praegu kaotab, kavatseb ta edasi kaevata Ecuadori sees ja vajadusel rahvusvahelistes kohtuinstantsides.

Texaco alustas siin naftatootmist 70ndate algul, kui riiki valitses sõjaväeline rezhiim. Enne nafta voolama hakkamist elasid ses riigi kirdeosa piirkonnas metsaindiaanlaste hõimud. Poliitilised pinged varjutasid valitsusega koostööd teinud Texaco tegemisi riigis kogu aeg ning 90ndate alul ettevõte lahkus. Sellega seoses oli vaja mahukat reostuse likvideerimise tööd. 40 mln dollarit maksnud programmiga puhastas ettevõte kontsessioonialal osa puuraukude asukohti ja jäätmete ladustamispaiku, leping valitsusega vabastas Texaco edasisest vastutusest reostuse eest. Asi sellega tegelikult korda ei saanud. Kohalikud külaelanikud asusid kaebama enda haigestumise üle reostatud maast põhjustatuna. 1993. a esitasid nad hagi USA kohtule, kus see ringles aastaid. Vahepeal tundus Ecuadori riik ise lausa koost lagunevat, kümne aasta jooksul enne 2006 valitses kümme presidenti.

Hagi USAs jäeti viimaks kõrvale põhjusel, et õige koht kohtupidamiseks ses asjas on Ecuador. Siin oli vahepeal võimule saanud vasakpoolne president Rafael Correa. Ta on korduvalt asunud avalikult kaebajate poolele, nimetades Chevroni minevikutegemisi Ecuadoris inimsusevastaseks kuriteoks. Kaebajate väitel on Texaco jäätmed, sealhulgas leukeemiat põhjustav benseen, aastakümneid lekkinud maapinda, põhja- ja pinnavetesse. Kohtu määratud eksperdi geoloog Richard Cabrera hinnangul on piirkonnas võinud reostuse tõttu surra vähki vähemalt 1400 inimest. Chevroni vastuväidete kohaselt puuduvad meditsiinilised tõendid sellise väite kohta, mille põhjal ettevõte peaks maksma 2,9 mld dollarit kahjutasu ainuüksi kasvanud vähisurmade arvu eest. Peale haiguste ja surmade hüvitamise on kohtus kõne all ka täiendavate reostuse likvideerimise tööde tegemine.

Ka aastakümneid hiljem on reostuse jäljed Lago Ario ja teiste piirkonna naftalinnade lähistel selgelt märgatavad. Lahkudes andis Texaco oma leiukohad üle riigifirmale Petroecuador, kelle enda keskkonnakäitumine on aastaid olnud sant. See võimaldas ka pärast leiukohtade üleminekut reostamisel jätkuda. Praegu on oluline kohtuvaidluse teema, kas Chevron peaks olema vastutav ka selle jätkunud reostuse tagajärgede eest. Hagejate väitel võimaldasid nimelt Texaco rajatud tootmissüsteemid ja teed riigifirmal reostamist jätkata ning jänkid vastutagu ka selle eest.

Kuigi potentsiaalsed kahjusummad on hiiglaslikud, ei ohusta see Chevroni väitel ettevõtte likviidsust. Küll on protsessimise käigus saanud ränga löögi ettevõtte keskkonnakuvand. Eelmisel aastal süüdistas Ecuadori peaprokurör kaht Chevroni advokaati võltsimises eesmärgiga tõendada, et Texaco oli jäägid koristanud nii kuis vaja. "Niimoodi seda kohtuasja politiseerides ja korruptsiooniga sidudes, nagu nemad seda teevad, saavad nad veel 10 või 20 aastat protsessimist," ütles Chevroni rahvusvaheliste asjade ja poliitika mänedžer Silvia Garriga, "iga aktsiooni peale tuleb meie poolt vastulöök."

Chevron on kasutanud endisi kõrgeid Washingtoni ametnikke, et mõjutada Obamat jätma Ecuadori ilma kaubandussoodustustest seepärast, et riik on rikkunud naftafirma vastutusest vabastamise lepingut. See on eelkõige mõeldud survestamaks Ecuadori poolt tulema läbirääkimiste laua äärde mingi rahuldava kokkuleppe väljatöötamiseks.

Paljud naftatööstuspiirkonna elanikud ei pruugi aga kohtulahenduse ja võimaliku kahjutasuni elada. Jose Guaman (62) näitas oma kodu lähistel kaetud jäätmereservuaari, kuhu tema 45 aastane naine kord kukkus ja sealt musta lögaga kaetuna välja ronis. Peagi suri ta teadmata põhjusel, jättes maha kaks last. "Ma tean ühte: nafta paneb needuse igaühe peale, kes seda puutub. Kui see kehtib meie kohta, peab see käima ka ameeriklaste kohta," sõnas Guaman.