Metsatööstust kummitab olematu nõudlus puidu järele

RMK ühe suurima äripartneri Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik ütles Äripäevale, et riigimetsa majandaja tootmiskärped ei tulene nende tegevusest. „Me oleme pigem need, kes neile tööd annab. RMK tarnib meile ühe kolmandiku puidust ja seetõttu pole elu ja surma küsimus, kui nad raiemahtu vähendavad, kuid me eeldame, et nad lepingut täidaks,“ selgitas naine.

Ratnik andis mõista, et RMK kaupleb luba tarnida neile vähem haavapuitu kui koostöölepingu lõtk lubab. „Miks nad seda soovivad, peaksite küsima nende endi käest,“ jäi Ratnik pisut kidakeelseks. Estonian Celli makstav raha on jäänud tema sõnul lepingu piiridesse.

RMK juht Aigar Kallas ütles, et tänavu jäävad nende tootmismahud samaks, kuid alltöövõtjatele makstakse metsa ülestöötamise eest varasemast vähem. „Meil on hinnakokkulepped, mis seda võimaldavad,“ selgitas Kallas kütuse ja muude tootmissisendite hinnalangusele viidates.

Kallas nentis, et Estonian Celliga on olnud juttu sellest, et kuna haavad ei kasva kuskil üksinda, tuleb haavapuidu varumisel maha võtta ka muud liiki puid, näiteks kuuske. „Aruteludes on juttu olnud, et muule puidule on keeruline turgu leida,“ selgitas Kallas. Kui RMK ei leia ühel hetkel kuusepuidule enam ostjat, ei saa ta seega ka haavapuitu pakkuda. „Loodame lepingulised mahud tänavu täita,“ lisas Kallas.

Kallas tunnistas, et praegu on keeruline müüa praktiliselt kõiki puuliike ning Skandinaavia suunalt on ostud peaaegu täielikult peatatud. „Vägisi müüa pole võimalik,“ kommenteeris ta. Selleks aastaks on RMK-l müügilepingud sõlmitud, kuid olematu nõudluse taustal võib raiemaht tuleval aastal väheneda.

RMK tänavune ligikaudu 400 miljoni kroonine tulu langus tekib eelkõige puidu kokkuostuhinna järsust kukkumisest. „Paberipuit on küttepuudega samas hinnas. Sellist pretsedenti pole varem Eestis olnud,“ sõnas Kallas.

Stora Enso Eesti ASi nõukogu juht Rait Hiiepuu ütles, et Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa paberipuitu pole enam kuhugi müüa, kuna nõudlus paberi järele on oluliselt vähenenud. Suured tselluloositootjad ajavad seetõttu läbi kohaliku toormega. „Saepalk läheb veel üsna hea hinnaga müügiks, kuid puul on nii jämedam osa kui ka latv,“ kommenteeris Hiiepuu.

Riia Ratnik tõdes, et haavapuidust tselluloosi valmistava Estonian Celli tegevusvaldkonna müügihinnad on kõvasti kukkunud. „Hinnad on kukkunud 30% ja ka nõudlus pole enam selline,“ rääkis ta.

Kui haavapuidu hind on langenud 30%, siis alternatiivne paberipuit ehk kuusk, kask ja mänd on kõrgajaga võrreldes odavnenud tervelt 60%, lisas Kallas.

Hiiepuu ütles tuleva aasta raiemahtude võimalikku vähenemist kommenteerides: „Kõike võib juhtuda. Kui RMK otsustab raiemahtusid vähendada, on see samas surmahoop Eesti metsatööstusele. Saetööstuses saab praegu palju inimesi tööd.“

Hiiepuu hinnangul on RMK tootmiskulude kärped õigustatud. „Kuna kõik kulud on langenud, on see teatud mõttes õigustatud. Kütuse hind on langenud ja palkade vähendamine kõikjal päevakorras. Palkade vähendamisest palju tähtsam on, et töö säiliks,“ sõnas ta.

RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu eelseisvat tootmiskulude kärpimist kommenteerida ei osanud, kuid märkis: „Meil jätkus õnneks tarkust struktuurimuudatused õigel ajal ära teha. Juhatus on vaatamata sellele, mis turul toimub, väga hästi hakkama saanud. Paljud teevad struktuuri ümber alles praegu.“

Töötajate arvu vähendamist RMK tänavu ei plaani. Organisatsioonilised ümberkorraldused ja koondamised jäid möödunud aastasse, kui RMKs kaotas töö ligi 300 inimest. Mullused ümberkorraldused vähendasid riigimetsa majandaja tegevuskulusid 50 miljoni krooni võrra. Sel aastal kavandab RMK transpordilt ja palkadelt kokku hoida 60 miljonit krooni.