Eile Brüsselis lõppenud Euroopa
Ülemkogu leppis kokku majanduse elavdamise meetmetes viie miljardi euro
ulatuses. Nii saavad näiteks Eesti ja Soome merealuse elektrikaabli
edasiarendamiseks ligi 16 miljardit krooni.
Vastavalt kokkuleppele suunatakse raha energia-, interneti ja maaelu projektidele.
"Saavutatud kokkulepe on Eesti jaoks väga olulise tähtsusega," kommenteeris peaminister Andrus Ansip valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel. "Meile on oluline, et Euroopa Liit on panustanud energiaühenduste rajamisse kõikjal Euroopas. Eestile koos Soomega on paketiga ette nähtud 100 miljonit eurot merealuse elektrikaabli Estlink 2 edasiarendamiseks."
Ühtlasi lepiti ülemkogul kokku energiajulgeoleku poliitika arendamise edasistes suundades, milles ühe prioriteedina nähakse ka Läänemere energiaühenduste kava rakendamist.
Euroopa Liidu tippkohtumisel kooskõlastati ka sõnumid, millega Euroopa Liit läheb juhtivate tööstusriikide rühma G20 tippkohtumisele, kus arutatakse võimalusi tulla välja ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.
Ansipi sõnul on Euroopa oma positiivse eeskujuga olnud kriisiga tegelemisel selles protsessis vedavaks jõuks.
Teised olulised teemad ülemkogul olid kliimamuutused ning välissuhted.
Ansip oli rahul, et ülemkogus toimus esimest korda tõsisem diskussioon nn idapartnerluse üle. Selle sisuks on Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene tihedam sidumine Euroopa Liiduga.
"Eesti on väga tiheda idapartnerluse poolt. See eeldab Euroopa Liidu tuge ja vahendeid idapartnerluse sihtriikidele, assotsiatsioonilepingute sõlmimist, majanduslikku integratsiooni, viisavabadust tulevikus ning sisulist koostööd energia- ja transpordiküsimustes."
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.