Prognooside kohaselt võib tänavu raiemaht
võrreldes eelmise aastaga väheneda ligi kahe miljoni tihumeetri võrra, mis
tähendab, et puidutöötlemissektoris jääb üle ühe miljardi krooni lisandväärtust
tekkimata ja riigil ligi pool miljardit krooni maksutulu saamata.
Kui 2007. aastal raiuti Eesti metsades kokku 6,9 miljonit tihumeetrit puitu, siis eelmisel aastal umbes 6 miljonit tihumeetrit ja tänavuseks raieprognoosiks on pakutud 4-4,5 miljonit tihumeetrit. Eesti metsade juurdekasv aastas on 10-12 miljonit tihumeetrit.
Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi kinnitusel on nad revideerinud oma esialgset raieplaani. „Plaan näeb ette tänavu raiuda ligi 2,5 miljonit tihumeetrit, aga kui teisel poolaastal olukord paremaks ei lähe, jääb raiemaht 2,1 miljoni tihumeetri kanti,“ lausus Kaubi. Tema sõnul jääb ka raie erametsades tänavu tunduvalt väiksemaks kui mullu. „Miski ei kisu raiuma, sest puitu pole kuskile müüa,“ lisas Kaubi.
Kui eelmisel aastal raiuti erametsadest veidi üle 4 miljoni tihumeetri, siis tänavu kindlasti mitte üle kahe miljoni tihumeetri, pakkus Kagu-Eesti ühe suurema metsaülestöötamise firma A.M. Metsatööd OÜ juhataja Andres Olesk. A.M. Metsatööd raius mullu 70 000 tihumeetrit puitu ja tänavuseks raiemahuks plaanib 50 000 tihumeetrit.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktori Paavo Kaimre andmeil annab ühe miljoni tihumeetri töötlemine puidutööstussektoris 670 miljonit krooni lisandväärtust ning riigikassasse laekub 220 miljonit krooni maksutulu. „Need numbrid on tuletatud statistikaameti andmete põhjal,“ selgitas Kaimre. „Arvestatud on viimase kümnendi raiemahte, tööjõuga seotud kulusid, amortisatsiooni, omanikutulu ja palju muud.“
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri, Eesti Metsatööstuse Liidu endise tegevjuhi Andres Talijärve sõnul ei ole metsatööstusesse kunagi nii palju investeeritud, kui viimasel kümnel aastal. „Metsatööstus on aastaid olnud saetööstuse nägu ja saematerjali tootmismahtude jätkuv langus seab ohtu edasised investeeringud ning pärsib kogu metsatööstussektori arengut,“ ütles Talijärv.
Seotud lood
Raiet teinud metsaomanik teeb
meeleheitlikke jõupingutusi, et puit pea olematul turul maha müüa ja on valmis
kvaliteetsed palgid kasvõi minimaalse hinna eest küttepuuks müüma.
Kuna Soome ja Rootsi puidutööstus pole
praegu võimeline enam toorme hinna tõttu tootma, peaksid Eesti tootjad hakkama
neilt kiiresti tellimusi ära võtma, ütles Võrumaa saeveski ASi Toftan juhataja
Martin Arula.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.