Puidutööstusel võimalus napsata skandinaavlaste tellimused

"Skandinaavias ja mujal Euroopas suletakse puidutöötlemistehaseid, sest toorainekulud on seal kõrged ja turunõudlus toodangu järele püsib madal,“ räägib Arula. „Samas tekib aga olukord, et ka toodangu pakkumine väheneb ja just siin peitub Eesti puidutööstuse võimalus – tuleb üle võtta Soome ja Rootsi tellimused. Nemad sealsete kõrgete toormehindade ja tööjõukulude tõttu praegu enam toota ei suuda, aga meie küll.“

Arula rõhutas, et Eesti puidutöötlejad peaksid praegu eelkõige taga ajama tootmismahtu, mitte mõtlema kramplikult kasumi teenimise peale. „Eesti saetööstus väljub kriisist hõredamana, aga tugevamana kui varem,“ usub Arula.

Saematerjali tootmismaht Eestis langes eelmisel aastal sama tasemeni, kus see oli 2000. aastal ehk umbes 1,4 miljoni kuupmeetrini. „Nagu lauamängus „Reis ümber maailma“, et oleme algusesse tagasi kukkunud ja hakkame otsast peale täringuid veeretama,“ näitlikustas Arula. Tippajal, 2005. aastal andsid saeveskid kokku 2,1 miljoni kuupmeetrit saetoodangut, millest eksporti läks 1,1 miljonit kuupmeetrit.

Arula hinnangul toodetakse maailmas kokku üle 300 miljoni kuupmeetri saetoodangut. Eelmisel aastal vähenes tootmine maailmas ligi 15 protsenti ja tänavu väheneb veel umbes 30 protsendi võrra.