Konkurendid üritavad Rakvere lihatrooni kõigutada

Kui Rakvere Lihakombinaadi (RLK) turuosa püsib 32-34 protsendi vahel, siis Atria Group Plc omanduses olevad ettevõtted annavad pärast juunis toimunud Wõro Kommertsi ja Vastse-Kuuste Lihatööstuse omandamist umbes 24 protsenti siinsest lihatoodangust.

Kahe lihatootja ostuga andis Atria selgelt mõista, et sihiks on võetud kindel plaan aastaid Eesti lihaturu liidripositsioonil püsinud Rakvere troonilt tõugata. Juba praegugi on kahe Põhjamaade kapitalil põhineva kontserni käes rohkem kui pool meie lihaturust. Tõsi - RLK on oma tütarettevõtete Rigas Miesnieksi ja Klaipedos Maistase kaudu Atriast üksjagu tugevamini kanda kinnitanud Läti ja Leedu turul. Neist esimene on muide ka oma maa suurim lihatootja, Rakvere aga hindab ennast Baltimaade suurimaks.

Kui Atria Balticu müügitulu oli 2007. aastal umbes 26,7 miljonit eurot (416,5 miljonit krooni), siis 2010. aastaks soovitakse müüki Balti riikides kahekordistada. Ent isegi siis jääks Atria RLK-le müügimahu poolest ikkagi enam kui kaks korda alla.

Suuruselt teine oluline konkurent Rakverele on 2007. aasta 213 miljoni krooni suuruse käibega lõpetanud Maag Lihatööstus. Viimase turuosa jääb 11-12 protsendi kanti.

Tegelikult tegutseb Eestimaal veel vähemalt kolmkümmend lihatööstust, kelle arvele jääb umbes viiendik lihatoodangust. Valdavalt on tegemist alla kümnemiljonilise aastakäibega ettevõtetega, kes varustavad ümbruskonna poode ja toiduasutusi ning kelle kasum jääb mõnekümne tuhande ja mõnesaja tuhande krooni vahele. Harvad pole ka kahjuminumbrid, eriti, mis puudutab eelmist majandusaastat.

Kuigi vahemaa jälitajate vahel väheneb, hoiab ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Anne Mere närvi külma. Ta ei näe põhjust paanitsemiseks, sest Atria praegune väljakäidud turuosa suurus on sisuliselt vaid ettevõtete eelmise aasta müügitulemustest tuletatud spekulatsioon.

"Atria turuosa on praegu kokku löödud Wõro ja Vastse-Kuuste tootmismahtude põhjal. Aeg näitab, milliseks see tegelikult kujuneb, aga ma usun, et see jääb ikka sinna 20 protsendi piirimaile," räägib Anne Mere. "Ja kui võtta tootesegmentide kaupa, siis värske liha või keeduvorsti osas on Rakvere käes pool turust ja viinerite puhul 55%."

Anne Mere on seda meelt, et majandada oleks mõnevõrra lihtsam, kui konkurendid oleksid pigem suured, aga neid oleks vähem. "Väikesi peab pingsalt jälgima, sest nad on võimelised valusalt näpistama," märgib ta.

1990ndate alguses valminud Rakvere lihatööstuskompleks on oma ligemale 40 000 m2 suuruse tootmispinna, 900 töötaja ja mullu 1,89 miljardi kroonini küündinud käibega Eesti mõistes kahtlemata hiid. Kogu see masinavärk on alates käesoleva aasta algusest Anne Mere juhtida, kes varem töötas ettevõtte turundusjuhina.

"Kuigi ootamatuid üllatusi äri seisukohast pole ette tulnud, pean tunnistama, et alles nüüd mõistan, kuivõrd mastaapse ja kompleksse ettevõttega on tegu," iseloomustab ta uuel ametikohal oldud poolaastat. "Kuidas esmapilgul pisiasjadena tunduvad detailid võivad aasta lõikes säästa või kulutada miljoneid kroone. Omajagu tegemist on nõudnud minu jaoks täiesti uute valdkondadega - ammoniaagisüsteemid, alajaamad, automaatika ja jäätmekäitlus - kurssi viimine."

Rakvere oluline edu võti peitub oma seakasvatuse olemasolus. Nimelt omab RLK nuumsigade kasvatamisele spetsialiseerunud tütarettevõtet Ekseko, kust lihatööstus saab kuus paarkümmend tuhat siga. Eksekole kuulub omakorda OÜ Põlva Peekon, koostöölepingud on veel mitme seafarmiga.

Kuigi omal ajal, enne Atria tiiva alla minekut investeeris ka Valga Lihatööstus oma seafarmidesse, on konkurendil praegu Ekseko mahtudele vähe vastu panna, sest Atrial on n-ö oma sigade arv kuus 5000-7000. Võib öelda, et RLK sealihatoodete valmistamine põhinebki valdavalt Eksekol, sest 90% Rakveres vorsti ja teiste lihapalade sisse minevast sealihast on pärit Ekseko farmidest.

Ent Atria on RLK eeskujul asunud talitama ka selles osas, investeerides eelmisel aastal 80 miljonit krooni oma seakasvatuse arendamiseks. Praegu on grupil Eestis kolm seakasvatusega tegelevat tütarettevõtet.