Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul on probleem suuresti selles, et
Eesti elektriturul on konkureerivaid elektrimüüjaid liiga vähe, et konkurents
õiglase turuhinna tekitaks.
„Narva Elektrijaamad saavad ka praeguse reguleeritud piirhinnaga oma kulud kaetud, kõrgem hind oleks põhjendatud vaid siis, kui tehtaks uusi investeeringuid,“ lisas ta aripaev.ee-le.
„Mis puudutab aga uute tootmisvõimsuste rajamisse Eestisse, siis reaalselt valmiksid need konkurentsile põhinevad jaamad Eestis alles pärast elektrituru täielikku avanemist 2013. aastal. Seega, oma konkurentsivõimelisust peavad nad niikuinii tõestama avatud elektriturul. Ennetähtaegne elektrituru avanemine annab võimaluse olemasolevatele elektritootjatele müüa oma elektrit kõrgema hinnaga, kuna reaalseid konkurente turul praegu ei ole (kui välja jätta potentsiaalne elektriimport väljastpoolt ELi), konkureeriv turuhind Põhjamaade elektriturul on täna tunduvalt kõrgemal kui Narva Elektrijaamade praegune piirhind,“ selgitas ta, et elektrituru avamine annaks Eesti Energiale võimaluse elektrit kallimalt müüa.
„Järgmine küsimus, mis turu avanemise järel kohe kerkib, on see, et avatud elektriturul ei tee Eesti Energia kindlasti mitte vabatahtlikult investeeringuid Narva Elektrijaamadesse, vaid hakkab riigilt soovima subsiidiume või muud riigiabi Narva Elektrijaamade edasiseks renoveerimiseks. Ehk teiste sõnadega: elektrituru avanemine ei aita kindlasti kaasa Narva Elektrijaamade renoveerimisele, selleks peaks riik looma veel täiendavaid mehhanisme,“ selgitas ta.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive tõstatas esmaspäeval Tallinnas energeetikafoorumil esinedes küsimuse elektrituru kiiremast avamisest Eestis võrreldes Euroopa Liiduga liitumise eel kokkulepitud tähtajaga. Liive rääkis BNSile, et turu avamisega viivitamisel pole mõtet ning kiirem avamine tooks turuosalistele suurema selguse. Liive selgitas, et praegu tegelevad investorid elektritootmisvõimsuste loomisega, mille puhul oluline osa tuludest tuleb subsiidiumiga ning turutingimustele orienteeritud tootmisi rajada eriti ei soovita.
Turu kiirem avamine tagaks Liive sõnul selle, et uusi investeeringuid tehtaks ka normaalses konkurentsis hakkama saavatesse tootmisvõimsustesse.
Turu kiirem avamine Eestis toob praegust olukorda arvestades ühtlasti kaasa elektri hinnatõusu, kuna vabaturu hind on kõrgem reguleeritud turu hinnast. Samas võib hindade suhe tulevikus muutuda, märkis Liive.
Liive sõnul tuleks Baltimaade elektriturg ühendada võimalikult kiiresti Põhjamaade omaga. Põhjamaade energiaturg Nord Pool liitub 2009. aastal Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa turuga, mis suurendab turu efektiivsust veelgi.
Seotud lood
Eilsel majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi energiafoorumil tõmbasid elektritarbijad ja
poliitikud pidurit energiatootjate soovile energiaturg kiiresti avada.
Täna Tartus toimuval Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil väljendas EJKÜ juhatus soovi, et Eesti
valitsus astuks samme elektrituru kiiremaks avamiseks.
Eesti Energiast lahkumisega oma
seisukohtade välja ütlemiseks vabad käed saanud Tiit Nigul soovitab
intervjuus Postimehele firma börsile viia, elektriturg avada ja loobuda
mõttest toota kogu vajalik elekter kodumaal.
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas
2008. aasta mais 554 gigavatt-tundi (GWh), mis on 3 GWh ehk 0,6% vähem kui
varasemal aastal.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.