Vene Atomstroieksport on omal alal maailma
edukaim, kriitikute väitel mitte just suure valivuse tõttu tellijate suhtes -
näiteks Iraaniga selle ala lääne firmad asju ei aja, venelased aga küll.
Turu kasv põhineb eelkõige arengumaadel, kes otsivad fossiilkütustele alternatiivi.
Kunagise Nõukogude aatomienergeetika ministeeriumi osa riigifirma Atomstroieksport presidendi Sergei Shmatko teatel New York Times`ile on läbirääkimised projektide käivitamiseks käimas Vietnami, Malaisia, Egiptuse, Namibia, Maroko, LAV, Alzheeria, Brasiilia, Tshiili ja Argentina esindajatega. Samuti alati kõnelusi Myanmar`iga (varasem Birma) - hunta valitsetava riigiga. "Võime rääkida tuumarenessanssist," sõnas Shmatko, "ja meie jaoks on kindlasti turgu." Praegu on ettevõttel käsil kokku seitsme reaktori ehitus Iraanis, Hiinas, Indias ja Bulgaarias, millega ta enda teatel ületab konkurente Westinghouse ja General Electric (USA), Siemens (Saksamaa), Areva (Prantsusmaa). Praegu töötavatest reaktoritest on siiski enim, 45%, Westinghouse`i omi.
26 maailmas praegu ehitusel olevast tuumajaamast vaid kahte rajatakse arenenud riikides: Soomes ja Jaapanis. Siiski ennustavad mõned eksperdid turu kasvu ka seal, USA Tuumaenergia Instituudi esindaja ennustas 30 reaktori lisandumist senisele 104-le lähema 15-20 aastaga.
Shmatko sõnul loodab Atomstroieksport lähema kahe aastaga teenida 5-10 mld dollarit täiendavat tulu. Ta avaldas lootust, et hästi müüvad traditsioonilistest väiksemad, ennemini aatomiallveelaevale või jäälõhkujale kohased 300-600 MW reaktorid, seda just arengumaades. Tavaline 1000 MW tööstuslik reaktor suudab varustada miljon Ameerika kodu.
Vene tuumatööstuse ärimudelist: ehitada jaamad, varustada neid tuumakütusega, tuua tuumajäätmed ladustamiseks tagasi Venemaale, on huvitunud lääne suurinvestorid nagu Citigroup ja JPMorgan, kirjutas New York Times. JPMorgani esindaja ütles siiski, et mais välja lastud Atomstroieksporti võlakirjades võtsid nad ainult väga lühiajalise kauplemispositsiooni, edastas leht.
Mai lõpus teatas Vene tuumaenergia agentuuri juht Sergei Kirijenko kavast koondada riigi tuumatööstus Gazpromi-sarnasesse holdingusse.
Atomenergostroi omandiküsimus on seni vähe läbipaistev. 50,2% kuulub ametlikult riigile, ülejäänu firma enda teatel "Gazprombanki grupi ettevõtetele."
Järjekordne tehnoloogiline uuendus on pontoonidel ujuvad reaktorid, mille saaks tellija sadamasse sõidutada ja kohalikku elektrivõrku ühendada. "Ses asjas on meil üldiselt absoluutne monopol," ütles Vene asepeaminister Sergei Ivanov, "keegi peale meie ei oska ega ole võimeline neid ehitama."
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.