Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel võib
Eesti end lahti haakida Vene elektrivõrgust, tehniliselt ei saa see aga juhtuda
enne viit aastat.
Riikliku energiakontserni aastapäeva puhul korraldatud energiafoorumil eile esinenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti kuulumine Vene elektrivõrku on julgeolekupoliitiline probleem, kirjutas Postimees.
«Viimase totaalse küberrünnaku kontekstis on kõige ohtlikum meie jaoks see, et me ei ole suutnud end lahti haakida Vene elektrisüsteemist,» lausus Ilves.
Ta lisas, et Eesti riigile on ohtlik suurendada ka sõltuvust Vene gaasist.
Ilves nimetas ELi energiapoliitikat süüdimatuks ja sinisilmseks. Ilvese arvates peaks Euroopa Komisjon pidama Venemaaga energeetika kõnelusi kõigi riikide eest, mitte aga lubama venelastel iga riigiga eraldi läbi rääkida.
Tehniliseks eelduseks on piisav hulk elektrikaableid, mis ühendaks Balti riigid Kesk- ja Põhja-Euroopaga.
Balti riigid Põhjamaadega ühendanud Soome-Eesti merekaabel Estlink valmis mullu, sellele lisandub lähiaastail teine samasugune. Kriitiliseks küsimuseks on elektrikaabel Leedu-Poola piiril.
Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et Poola-Leedu kaabel ei valmi enne 2012. aastat.
Liive lausus, et pärast vajalike uute kaablite valmimist oleks Eesti lahutamine Vene elektrivõrgust võimalik.
Projekti hind oleks Liive arvates kuni 500 miljonit eurot ehk ligi 8 miljardit krooni. «Kesk- ja Lääne-Euroopa võrguga ühinemine on poliitiline otsus, energiafirma juhina näen, et erinevalt varasematest aastatest oleme ka rahaliselt selle teostamiseks võimelised,» märkis Liive.
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.