Eesti Energia saavutas ajaloo parimad majandusaasta tulemused

Majandusaasta kõige olulisem sündmus oli merekaabli Estlink valmimine, millega Balti riikide elektrisüsteem ühendati esmakordselt Põhjamaade elektrisüsteemiga, teatas ettevõte.

2006/2007. majandusaasta olulisemad sündmused olid Estlinki merekaabli valmimine, tuumaenergia kasutamise võimaluste teostatavusuuringust saadud kinnitus, et Leedu uue tuumajaama projektiga tasub jätkata ning Eestis elektrivõrgu kvaliteedi tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusel võrgukadude vähenemine Jaotusvõrgu ajaloo madalaimale tasemele.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandori Liive sõnul ulatub Estlinki olulisus kaugemale loodud võimalusest osta ja müüa elektrienergiat. “Eesti üks olulisemaid strateegilisi eesmärke on energeetilise sõltumatuse suurendamine. Elektrienergia kontekstis on selle eesmärgi saavutamise võti Eesti ja Balti elektrisüsteemi ühendamine Põhjamaade elektrisüsteemiga Nordel ning Euroopa elektrisüsteemiga UCTE.” Liive sõnul on Estlink esimene samm selle suure eesmärgi saavutamisel – esmakordselt on Eesti ja teised Balti riigid läbi merekaabli ühendatud lisaks Loode – Venemaa elektrisüsteemile Põhjamaade elektrisüsteemiga.

Eesti Energia äritulud ulatusid 2006/2007 majandusaastal 9,1 miljardi kroonini (kasv võrreldes eelmise majandusaastaga +10%), ärikasum 3,0 miljardi kroonini (+17%) ja puhaskasum 2,7 miljardi kroonini (+27%). Süsinikdioksiidi heitmelubade müügi mõju majandustulemustele oli 1,5 miljardit krooni.

Majandusaasta tulemustele avaldasid olulist mõju kolmanda ja neljanda kvartali keskmisest kõrgemad temperatuurid. Keskmine õhutemperatuur 2006/2007 majandusaasta kolmandas kvartalis oli 2,2 kraadi ja neljandas kvartalis 3,8 kraadi kõrgem kui möödunud majandusaastal. Lõppenud majandusaasta 12 kuu keskmine temperatuur oli kokkuvõttes 1,9 kraadi võrra soojem eelmisest aastast. Kõrgem keskmine temperatuur vähendas kodumaist elektrienergia müüki hinnanguliselt 200 - 220 GWh võrra.

Kokku oli 2006/2007. majandusaasta kodumaine elektrienergia müük 6 610 GWh, mis on 6,0% ehk 375 GWh võrra suurem kui 2005/06 majandusaastal. Müügikasvu mootoriks oli Eesti tugev majanduskasv. Elektrimüük kodumaisel vabaturul kasvas 29,8%, müük suletud turu äriklientidele 3,1%, koduklientidele 3,7% ning võrguettevõtjatele 6,3% .

Jaotusvõrgu jooksva 12 kuu kaod alanesid majandusaasta lõpuks 8,3% tasemele, mis on Eesti Energia kontserni kõigi aegade madalaim tase. Kadude langemine on seotud Eesti elektrivõrku tehtud investeeringutega võrgu kvaliteedi tõstmiseks, mis on jätkuvalt üheks Eesti Energia prioriteetsemaks investeerimisvaldkonnaks. Lõppenud majandusaastal investeeriti jaotusvõrku kokku 781 mln krooni.

Investeeringute fookus oli lõppenud majandusaastal tervikuna elektrivõrkudel, kuhu suunati ca. 65% investeeringutest. Põhivõrgus valmis Tallinn – Narva suuna võimsuse suurendamine (sh. Baltimaade suurim kõrgepingealajaam ning Balti – Kiisa 330 kV õhuliin). Energia tootmise ja põlevkivi valdkonnas olid peamised investeerimisprojektid seotud karmistuvate keskkonnanõuete täitmise ning tootmise tõhusamaks muutmisega. Majandusaasta investeeringud kokku olid 2 185 mln kr.

Soojem ilm, vee küllus Lätis ja eksporditava elektrihinna tõus on põhjustas olulise languse elektrienergia ekspordimahtudes. Elektrienergia eksport Lätti vähenes võrreldes möödunud majandusaastaga 61% (947 GWh), eksport Leetu 13 GWh, jäädes 204 GWh tasemele. Ekspordi langust Läti suunal on osaliselt tasakaalustanud käiku antud Estlink kaabli kaudu alanud eksport Soome, kuhu eksporditi viimases kvartalis kokku 195 GWh elektrienergiat. Eksporditulud moodustasid 2006/2007. majandusaastal kokku 540 mln kr (-90 mln kr võrrelduna 2005/06. majandusaastaga).

Soojusenergia müük moodustas 2006/2007. majandusaastal 1 822 GWh, vähenedes 159 GWh võrreldes 2005/06. majandusaastaga. Määravat mõju müügitulemusele osutas erakordselt soe detsember ja märts – nendel kahel kuul vähenes soojusenergia müük kokku 146 GWh võrra võrreldes möödunud majandusaastaga.

Vedelkütuste maailmaturuhind on tihedalt seotud nafta maailmaturuhinnaga, mis on majandusaastal liikunud vahemikus 52 - 79 dollarit barrelist. Selle tulemusena on põlevkiviõli hind võrreldes 2006/2007. majandusaasta esimese ja teise kvartali kõrgtasemetega oluliselt alanenud.

Valitsus eraldas riikliku jaotuskava alusel Eesti Energia ettevõtetele kodumaise tarbimise ning elektrienergia ekspordinõudluse katmiseks 2005 – 2007 aastateks heitmelubasid 46,7 mln tonni CO2 ulatuses. Osa Eesti Energiale eraldatud saastekvootidest jäi keskkonnasäästmisele suunatud investeeringute ja kvootide taotlemise ajal eeldatust väiksema ekspordi tõttu kasutamata. Heitekaubanduse mõju Eesti Energia 12 kuu majandustulemustele oli 1 508 mln kr, eelmisel aastal oli see 1 157 mln kr.

2006/07. majandusaastal maksis Eesti Energia omanikule dividende 500 miljonit krooni.