Pronkssõduri kolimine langes juhuslikult
ajale, mil Ida-Eesti energeetikutel oli kaalumisel streigikava.
Narva ja Ida-Virumaa energeetikud on olnud juba kaua ärritatud liiga madalatest palkadest. Mitmed allikad, nende hulgas Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin kinnitavad, et 3-4 nädalat tagasi arutati energeetikute hulgas streigi korraldamist, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Konfliktioht peitub selles, kui poliitilist olukorda hakatakse ära kasutama endale soodsamate palgalepingute väljapressimiseks. Teisisõnu, majandus ja poliitika võivad segi minna, või hakatakse neid Venemaa huvides teadlikult segi ajama.
Teisalt võiks valitsus energeetikute palganõudmistele praeguseid ärevaid aegu arvestades kiiremini vastu tulla, et n-ö auru välja lasta.
Mõned nädalad enne nn kristallöid Tallinnas võeti ühel koosolekul vastu Narva energeetikute ühispöördumine tööandjate poole. Selles on öeldud, et absoluutse enamiku elektrijaama töötajate keskmine palk jääb märksa madalamaks teiste energeetikasektori ettevõtete tööliste keskmisest palgast.
Seetõttu on madal nii juba töötavate inimeste kui ka potentsiaalsete tööletulijate motivatsioon.
Kuigi juba on mobiiltelefonide kaudu levitatud ka üleskutseid poliitstreigiks, ei ole praegu veel karta, et need kasvaksid jutu ja esimeste emotsioonide tasemelt millekski tõsiseks. Ainsaks jõuks, kes suudaksid mastaapsemaid tööseisakuid korraldada, oleksid kohalikud ametiühingud. Samas väitis ametiühingute keskliidu Ida-Virumaa esindaja Aleksandr Startsev Den za Dnjomile, et teateid poliitilistest streigikavadest pole tema kõrvu jõudnud: "Inimesed on siin normaalse mõistuse juures."
Teiste seas hindas olukorda elektrijaamades suhteliselt rahulikuks ka Narva volikogu esimees, Eesti Energia nõukogu liige Mihhail Stalnuhhin.
Seotud lood
Eesti Energia saavutas 2006/2007.
majandusaastal oma senise ajaloo parimad tulemused. Eesti Energia äritulud
ulatusid 9,1 mld kroonini, ärikasum 3,0 mld kroonini ja puhaskasum 2,7 mld
kroonini.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.