Sutter: elektri lõpphind on tööstusele suurim väljakutse

„Kui me räägime Eesti majanduse konkurentsivõimest, siis elektri lõpphind meie tööstusele on kõige suurem väljakutse. Ma ei räägi absoluutsest hinnast, vaid konkurentsivõimest meie regioonis, mis on Põhjamaad ja Baltikum ning võib-olla ka Poola. Me kindlasti ei konkureeri Soome tööstusega lõpphinnas, kaugeltki mitte Rootsiga, hakkame alla jääma ka Lätile ja Leedule,“ sõnas Eesti Tööandjat Keskliidu juht Hando Sutter.

Otto Pukk lisas, et oleme harjunud ütlema, et oleme IT-riik, aga me ei ütle, et tahame saada nutikaks tööstusriigiks. „Enamik meie ekspordist tuleb tööstusest, aga seda me ei räägi. Nüüd on meil olemas inimene, kes tööstust esindab, aga oleme erialaliitudega aastaid töötanud, et seda saavutada,“ sõnas tippjuht.

Pukk lisas veel, et Eestil on olnud võimalusi saada suuri tööstusinvesteeringuid, kuid rahvas ei ole selleks valmis olnud ja on need tagasi lükanud. „Puudub arusaam, mis on moodne tööstus,“ sõnastas Pukk probleemi põhjuse.

„Riigi poolt tahame tööstuse võtta oluliselt rohkem fookusesse,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. „Meil on esiteks minister ja sellesama loo rääkimiseks on meil järgmiseks aastaks ka konkreetne tegevus – me kujundamegi Eesti tööstuse loo, mida hakkame riigi saadikute hulgas koolitama. Tahame tööstusele kätte anda tööriistad, kuidas sektor saab end presenteerida.“

Rahvusvahelise äri ekspert Birgit Linnamäe lisas arutelus, et sektori ettevõtetel tuleb ka ise rohkem pingutama hakata. „Kui me vaatame, kuidas paljud tööstusettevõtted on tekkinud, siis kõigepealt tekkis Skandinaavia klient ehk ostja tuli ise koju kätte. Tegelikult tuleb endale ikkagi otsa vaatama hakata ning võtta läbi pisarate ka müügi- ja turulemineku jalad kõhu alt välja, et võimalusi otsida ja leida. See on ainus võimalus, kuskile kellegi teise otsa vaadata, et muutuksid väliskeskkond ja mingid tegurid, mida me ise mõjutada ei saa, on absurd,“ leidis Linnamäe.