Eesti tervishoiutööstuse osalemine ELi väärtusahelates

Euroopa Liidu strateegilistes ühishuvides väärtusahelad on sekkumisloogika, mille kohaselt liikmesriikide ning erasektori esindajad lepivad kokku need tehnoloogiad, mille ühine arendamine on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega.

Hetkel on nende, nn IPCEI (Important Projects for Common European Interest) väärtusahelatena, määratletud kuus väärtusahelat. Neist kõigil on suur potentsiaal kaasa aidata Euroopa rohelisele ja digitaalsele muutusele, et edendada Euroopa tööstuslikku konkurentsivõimet. Uued väärtusahelad lepiti kokku 2018. aastal IPCEI strateegilise foorumi poolt ja nendeks on Tark Tervis (Smart Health), Küberturvalisus (Cybersecurity), Iseseisvad sõidukid (Autonomous Vehicles), Hüdrogeentehnoloogiad (Hydrogen Technologies), Madalsüsiniktehnoloogiad (Low-carbon Industry) ja Asjade Internet (Industrial Internet of Things).

Tark ning strateegiline koostöö Euroopa Liidu strateegilistes ühishuvides väärtusahelate arendamise nimel on ülimalt suure tähtsusega meie tuleviku jaoks. Strateegiline koostöö era- ning avaliku sektori vahel aitab innovaatilised lahendused viia laboritest tööstusliku kasutamise ning kommertsialiseerimiseni. Selleks, et Eesti riik saaks oma panuse anda, pöörduti KPMG ekspertide poole, kes hindas Eestis kõige kõrgemalt kahte strateegilist ELi väärtusahelat: Tark Tervis ja Küberkaitse. Selles artiklis tutvustame lähemalt uuringu tulemusi Targa Tervise valdkonnas.

Uuringu käigus tuvastati, et Targa Tervise valdkonnas on personaalmeditsiin ning blockchain tehnoloogia kõige suurema potentsiaaliga valdkonnad, kus Eestis tegutsevatel ettevõtetel on tugev kompetents ning ka ekspordivõimekus.

Personaalmeditsiin on eelkõige välja kujunenud tänu laialdasele andmete digitaliseerimisele, mis omakorda võimaldab koguda iga inimese kohta palju informatsiooni. Näiteks on 99% kogutud terviseandmetest digitaliseeritud ja 99% retseptidest on väljastatud digitaalsel kujul. Samuti on 100% arveldamisest tervishoiu sektoris digitaalsel kujul. Ka on näiteks 2010. aastal kasutusele võetud digiretsept üks suurimad innovatsioone Eesti digitaaltervise valdkonnas. Juhtivad tehnoloogiaettevõtted nagu Nortal ning Helmes on riigiga koostöös välja töötanud erinevaid programme ning süsteeme, mis on individuaalse digitaalinfo kogumise teinud võimalikuks.

Ühtlasi on Eesti esimene riik maailmas, kes võttis 2016. aastal riigiüleselt patsientide terviseandmete turvamiseks kasutusele blockchain tehnoloogia. Tänaseks on tehnoloogia abil kogutud üle 300 miljoni terviseandme. Blockchain’i tehnoloogiat juhib nii Eestis kui ka maailmas Guardtime, kes teeb rahvusvahelist koostööd mitmete juhtivate ettevõtetega.

Uuringust selgus, et riigipoolsete toetavate poliitikate kujundamiseks peab jätkama kasvuvaldkondade toetamisega, suurendama ettevõtete innovatsioonivõimekust ning laiendama ja arendama rahvusvahelist koostöövõrgustikku.

Kasvuvaldkondade toetamise puhul on oluline, et regulatsioon ja standardid oleksid keskkonda soodustavad. Olemasolevate standardite täiendamisel on näiteks kõige asjakohasemad 2019. aasta veebruari Euroopa tervisekaitsealase teabevahetuse vorming (HL7 CDA, IHE ja DICOM). Nutikate meditsiiniseadmete jaoks peaks näiteks kaaluma rahvusvahelisi standardeid IEEE 11073, ITU-T H.810, HL7 FHIR. Uuring rõhutas, et oluline on ka edendada juurdepääsu ressurssidele ja oskustele. Senisest enam peaks rakendama ja välja töötama juhiseid ja standardeid (tööprotseduurid, vormingud), et mõõta ja koguda kvaliteetseid, koostalitlusvõimelisi andmeid.

Samuti on oluline jätkata kasvuvaldkondade toetamist läbi EAS-i toetuste ning ettevõtjate teavitamist Euroopa Liidu fondide toetuste kohta.

Ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamisel on riigil oluline roll toetada süstemaatilisi investeeringuid terviseandmete infrastruktuuri. Samuti on oluline edendada ELi fondide kasutamist näiteks VKE-dele Euroopa investeerimiskava, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Horisont 2020 ja Euroopa innovatsiooninõukogu pilootprojekti kaudu.

Uuring pakkus ühe lahendusena välja, et innovaatiliste hangete kasutamise soodustamiseks ettevõtjate seas võiks luua võrgustiku ekspertidest, kes pakuvad abi ja koolitusi avalikule sektorile targa tervise hangete korraldamisel.

Uuring tõi välja, et võrgustiku laiendamisel ja arendamisel saab riik ettevõtteid toetada näiteks tihedate sidemete loomisega olemasolevate Euroopa infrastruktuuridega (BBMRI, ECRIN, EATRIS) ja lipulaevadega (HBP ja Grafeen). Samuti saab riik ettevõtetele tuge pakkuda kontaktide loomisel käimasolevate algatustega, näiteks tehisintellekti kõrgetasemelise eksperdirühmaga või Soomes tegutseva nutika tervise võrgustikuga.

Detailsema ülevaate uuringu tulemustest leiad siit: