Kuidas tegutseda nii, et väiksema materjali ja rahakuluga saaks paremini ning rohkem, kuid kvaliteet selle juures ei kannataks vaid hoopis tõuseks? Euroopa Liidu struktuuritoetuste meede "Ettevõtete ressursitõhusus" pakub tööstusettevõtetele selleks suurepärast võimalust.
- Räpina Paberivabrik. Foto: Tomi Saluveer / LEPM / Scanpix
Ressursitõhususe toetust taotlenud ja selle saanud Räpina Paberivabriku juht Mihkel Peedimaa ütleb, et ehkki ettevõtmisele kulub aega, oli toetus vajalik ja pikemas perspektiivis üksnes edasiviiv.
"Kuulsime sellisest võimalusest ja reageerisime," meenutab Peedimaa toetuse taotlemisega alustamist, mille eelduseks oli audit ja see esimese asjana tellitigi.
"Meil on olulisteks sisenditeks elekter, gaas, tööjõud ja eri toorained - väga erinevad ressursid, milliste kasutamist analüüsida. Samalaadse spetsiifikaga firmasid pole Eestis palju," sõnab Peedimaa ja ütleb, et kõik vajalik sai kirja ettevõtte ja audiitorite koostöös. "See on ka loogiline, sest iga firma teab oma tehnoloogilisi lahendusi, millelt sääst tekkida võiks, kõige paremini. kuna meie puhul üksühest lahendust a’la sätime valguse paremaks või soojustame katused, ei olnud, toimus kõik ühises arutelus. Teadsime, mida oleks mõtet mõõta ja mida teha saaks, et ressursitõhusust arvestatavalt parandada".
Peedimaa soovitabki firmadel anda audiitoritele võimalike tehnoloogiliste lahenduste kohta maksimaalselt sisendiinfot, et leida parimad lahendused ressursi säästuks. "Audiitori roll on kõik üle vaadata, kinnitada, ning teha täpsemad ja pikaajalisemad arvutused.“
Asjad, mis auditisse kirja said, lähevad Räpina Paberivabrikus ka käiku – 2019. aasta jooksul peab Räpina Paberivabrikus toimuma paberimasina kuivatusosa vahetus, saama kaasajastatud massiettevalmistussüsteem ning loodud hädavajalik tootmis- ja laohaldusprogramm.
Asjad, mis auditisse kirja said, lähevad Räpina Paberivabrikus ka käiku – 2019. aasta jooksul peab vabrikus toimuma paberimasina kuivatusosa vahetus, saama kaasajastatud massiettevalmistussüsteem ning loodud hädavajalik tootmis- ja laohaldusprogramm.
Mihkel Peedimaa
Räpina Paberivabriku juht
Ettevõtte juhi sõnul peaks arvestama siiski ajakuluga, ent kannatlikkusel on tulem: "Kui sellel aastal investeering tehtud saab, peaks meie ressursikasutus oluliselt paranema".
Millele on võimalik raha taotleda?
Auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine
• Auditile saavad toetust taotleda kõik töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted.
• Toetus kuni 7500 eurot (või 50% kulust).
Investeeringutoetused
Voorud on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele (EMTAK B või C).
a) Taotlusvoor suurtele projektidele:
• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 001 kuni 2 000 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 35 miljonit eurot
b) Taotlusvoor väikeprojektidele:
• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 10 miljonit eurot
Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e-keskkonna:
http://etoetus.struktuurifondid.eeInfoseminar tööstusettevõtetele – toetused ressursitõhusamaks tootmiseks toimub 24. jaanuaril kell 10.00 – 13.30 Keskkonnaministeeriumis, Narva mnt 7a. Varasemalt toetust taotlenud ettevõtte kogemusloost räägib ka Räpina Paberivabriku esindaja.
Seminaril saab teada, kuidas ettevõtted saavad riigi toetuste toel tootmist digitaliseerida, automatiseerida, kasutada ressursse nutikalt ja läbi kõige selle tõhusamalt.
Eelkõige on rõhk ettevõtete ressursitõhususe meetmel, kuid ka tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetusel ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuste toetamisel.
Seminaril kõnelevad nii riigipoolsed eksperdid, kui ka meetme raames tegutsevad spetsialistid ja toetust saanud ettevõtted.
Seminar on tasuta!
Artikli ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.