- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Rasmus Kits: aitab unistamisest! Teeme teoks inseneriakadeemia
Inseneeriaõpe peab jõudma iga õpilaseni algkoolist gümnaasiumini, kirjutab inseneeriaõpetaja Rasmus Kits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui masinatööstur Veljo koos inseneeriaõpetaja Lauriga koolimajast lahkus ja järjekordse gümnaasiumi valikkursuse õpilastega kõrgkoolist õppekäigult tagasi tulles küsis, kui paljud tahaksid saada inseneriks, ei jäänud mitte ükski käsi tõusmata.
100% insenere. Pisike muutus, mis võib viia suure ja oluliseni.
Vaja on mõtteviisi muutust ja arusaamist, et lisaks kõigele sellele, mida oleme senini tähtsaks pidanud oma riigis ja väärtusruumis, tuleb leida ka ressurss. Meie suurim ekspordiartikkel on meie pädevus, teadmised ja oskused, mis vormuvad tooteks, millest saab kasu terve maailm. See võtab tegelikkuses vastusena kokku küsimuse “kust tuleb raha?”.
Tegelikkuses ei ole asi üldse nii keeruline, kui arvatakse, ja lahendused võivad olla lihtsad. On juba ammu teada, et vaatamata toredatele ja olulistele populariseerivatele tegevustele on veelgi suurema mõjuga need, mida tehakse pikema aja jooksul.
Inseneriks kasvamine peab algama juba varakult ja toimuma pidevalt, mitte väheste hoogtööpäevade vormis. Samuti ei ole väga tulemuslik püüda õpilasi alles gümnaasiumist. Alustama peab juba algklassidest ja pidevalt edasi rühkima. Süsteemselt ja teadlikult.
Minu laps õpib inseneriks!
Eestis õpib ülhariduskoolides umbes 165 000 noort inimest. Ehk siis kõige olulisem, sihtrühm, on juba olemas. Nüüd vajame vaid “toodet“, mida koolides hästi pakkuda. Nii hästi, et sihtrühm suudaks seda kümne aasta pärast juba edasi küpsetada ning ekspordivõimekusena pakkuda laiale maailmale.
Muutused algavad pisikestest asjadest ja üksi kõike ei jõua. Võin küll ise valikkursuse õpetajana põhitöö kõrvalt ühes õppeaastas läbi viia kümme kursust 200 õpilasele, aga tegelikkuses on neid õpetajaid vaja 300 ja kursuseid 2000. Samuti on vaja õppevahendeid ja kohandada ka õpperuume.
Seega umbes 10 miljonit eurot aastas ja kümne aasta pärast on selle investeeringu tulu eksponentsiaalsena kasvanud kõrgustesse, mida ei julge isegi prognoosida. Enam ei ole vaja muretseda suureneva maksukoormuse pärast või pingsalt jälgida pensionisamba kasvamist – minu laps õpib inseneriks!
Kust küll leida need õpetajad, kes on valmis endiselt seda rolli kandma vaatamata sellele, et senised kokkulepped ei jõua ajaga kaasas käia ning olukord justkui nagu ei lähegi paremaks?
Kust küll leida need vaprad koolijuhid, kes võtaksid selge suuna – meie koolis õpivad insenerid! Kust küll leida need koolipidajad, kes võtavad vastu otsuse: toetame ja nügime ning kümne aasta pärast on meie omavalitsuse tulubaas selline, et mitte ükski teeauk ei jää parandamata ning lasteaiakoht välja ehitamata?
Hetkel kuum
Pikk pilk ette
Tegudest ei tule mitte unistada, vaid unistused tuleb teoks teha. Enam ei ole vaja lõpututena kestvaid arengukoosolekuid, ümarlaudu ja paneeldiskussioone. Vaja on hoopis väga konkreetset tegevust ja väga konkreetset ressurssi. Inseneeriaõpe peab jõudma iga õpilaseni algkoolist gümnaasiumini.
Ei tohi enam pugeda vabanduse taha “meil pole ressurssi”. Vastupidi, kõige olulisem ressurss, õpilased, on meil olemas ja on äärmiselt rumal jätta neid võimalusi kasutamata. Laseme suurepärase vara lihtsalt raisku minna.
Oleme nüüdseks juba nooruspõlve selja taha jättev iseseisev riik, kus pikaajaline plaan peab hakkama astuma palju jõudsamalt, kui viie aasta kaupa. Tuleb vaadata tulevikku kümne ja ka kolmekümne aasta pärast. Selleks on vaja insenere. Teisiti ei saa.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
“Inseneriakadeemia rahastamine ei tohi 2029. aastal lõppeda”
Töötlev tööstus on olnud aastaid IT-sektori varjus, kuid need kaks valdkonda ei tohi olla konkurendid. Tihe koostöö IT ja tööstuse vahel võiks olla meie jaoks “pööre”, usub Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
Inseneriakadeemia arendusjuhina alustas möödunud aasta novembris tööd varem pikalt Eesti Masinatööstuse Liitu juhtinud Triin Ploompuu, kes usub, et inseneeria laiapõhjaline edendamine on Eesti jaoks ainuõige suund.
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on suurte muutuste aeg - käsil on inseneeria valdkonna õppekavade ja õpikeskkonna uuendamine ning uute õppekavade loomine. Juba järgmisel sügisel on põhikoolide lõpetajad oodatud õppima täiesti uutele, nelja-aastastele Inseneriakadeemia õppekavadele kahel õppesuunal: metallierialade hulka lisandub erialana “masintöötlustehnoloogiad” ja ehituserialade valikusse „hoone tehnosüsteemide tehnik“.
Eesti Inseneride Liit valis aasta inseneriks Eesti Lennuakadeemia nooremteaduri Siim Heeringu.
Kandideerimise tähtaeg 13.03.2025.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele