- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Erik Puura: “Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressursside ligipääsu eest”
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult on see kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul, kirjutab TTÜ teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Mind geoloogina hämmastab ikka ja jälle see argument, mida kliimamuutuste hindamisel kasutatakse: kliima on geoloogilises minevikus muutunud ja on olnud palju kuumemaid perioode. See lause on kahtlemata tõene. Need muutused on seotud laamtektoonikaga ja vulkaanide aktiivsusega, päikesekiirguse muutustega, Maa orbiidi ja telje kaldenurga ning sihi regulaarsete muutustega. Kuid need muutused toimuvad geoloogilises ajas ja neist lühim regulaarne tsükkel on Maa telje sihi muutus perioodiga 23000 aastat.
Viimase 50 aasta jooksul on inimkond põletanud nii palju fossiilseid kütuseid, et see vastab atmosfääri süsinikdioksiidi sisalduse tõusule 1,5 korda.
Samuti näitavad mõõtmised, et viimaste aastakümnete jooksul on maapinna keskmine temperatuur tõusnud kusagil 0,2 kraadi aastas. On intensiivistunud jää sulamine nii arktilistel aladel kui mägedes. Ka meie Eestis tajume varasemaid kevadeid ja soojemaid talvesid.
Öeldakse, et CO₂ ei ole peamine kasvuhoonegaas. Kõik õige, aga ilma kasvuhooneefektita ja kasvuhoonegaasideta oleks maapinna keskmine temperatuur kusagil -18 kraadi. Ühesõnaga: meid ei oleks olemas. Probleem on selles, et kui mistahes kasvuhoonegaasi sisaldus kasvab, muutub kasvuhooneefekt pisut tugevamaks.
Paneme nüüd teises ja kolmandas lõigus toodud trendid ja arvud kokku. Tõsi, on mõningaid teadlasi, kes oma erialateadmistele tuginedes ei usu, et need on omavahel otseses põhjuslikus seoses. Ülisuur valdav enamus aga on arvamusel, et otsene põhjuslik seos on olemas, see tähendab, et praegused kiired ühesuunalised kliimamuutused (me ei räägi siin pikkadest kümnete tuhandete aastate pikkustest tsüklitest) on inimtekkelised ning peamine põhjus on CO₂ paiskamine atmosfääri fossiilsete kütuste põletamise kaudu.
Ühesuunalised muutused jätkuvad
Mina ei pretendeeri kliimateadlaseks. Küll aga tean, et ei minu, Donald Trumpi ega teiste vanema põlvkonna inimeste alles jäänud eluea jooksul ei toimu kliimamuutuste tõttu veel midagi sellist, mis minu elu kvaliteeti siin Eestis oluliselt halvendaks.
Samas ühesuunalised muutused jätkuvad, sest fossiilsete kütuste põletamine maailmas tervikuna ei ole vähenenud. Rahvusvahelisi kliimakonverentse on peetud juba 30 aastat ning selle aja jooksul on iga-aastane fossiilsete kütuste põletamisel tekkiv CO₂ emissioon 1,6 korda suurenenud.
Kui varem valitsesid maailma suuresti naftariigid, siis telg on üle kandumas metallimaardlate omanikele, kus hegemoonia on praegu Hiina käes.
Mina olen veendumusel, et kliimamuutustest tingitud väga suured tagasilöögid tulevad, kuid tugevasti peale seda, kui mind enam ei ole. Ning küsimus on, kas me mõtleme tulevaste põlvede heaolu peale või ei mõtle.
Võim on Hiina käes
Hetkel aga näeme juba teisi tagasilööke, mille üheks kaudseks põhjustajaks on samuti kliimamuutused. Küsiksin nii: kui kliimamuutused ei ole probleem, siis milleks on vaja tunda huvi Ukraina haruldaste muldmetallide ja liitiumi vastu?
Hetkel kuum
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult, see on kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul. Kui varem valitsesid maailma suuresti naftariigid, siis telg on üle kandumas metallimaardlate omanikele, kus hegemoonia on praegu Hiina käes.
Tulles aga tagasi esimese lõigu juurde, siis kiirete inimtekkeliste kliimamuutuste eitamine põhjendades seda geoloogilise minevikuga on otsekui päikesevarjutuse eitamine argumendiga, et öösel on ka pime. Ülikiireid aastakümnete jooksul toimuvaid muutusi ei saa võrrelda kümnete tuhandete aastate jooksul toimuvate tsükliliste muutustega ning veelgi kaugema geoloogilise minevikuga, kui laamtektoonika tõttu paiknesid kontinendid hoopis teistes kohtades.
Erik Puura on 8.-9. mail toimuva Loodusressursside aastakonverentsi 2025 “Kaks kõva kivi - fosforiit ja vesi” avaesineja ja teeb ettekande teemal “Võitlus, mis ootab ees kogu maailma: ligipääs loodusressurssidele”. Info ja programmi leiab siit.
Seotud lood
Astro Baltics on juba alates 1998. aastast aidanud kaasa tuhandete ettevõtete kasvatamisele paindlike ja tõhusate IT-lahenduste abil. NOOM majandustarkvara on abimeheks nii alustavas ettevõttes kui ka suures tööstuses, kus kõik lahendused just konkreetse ettevõtte äriloogika ning vajaduste järgi paika seadistatakse.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele