Eesti taastuvenergeetikasektorile seatud eesmärkide saavutamist takistavad toetused, riigi soov muuta poolel teel reegleid ning omavaheline rivaalitsemine, kirjutab VINDR Baltic juhatuse esimees Marko Viiding.
- Marko Viiding artles taastuvenergia teemadel ka hiljutisel Energia Aastakonverentsil. Foto: Johanna Adojaan
Alustuseks tuleb pöörata pilk riigipoolsele toetussüsteemile, mida sellisel kujul pole otstarbekas käigus hoida. Olen ka varem sellele tähelepanu juhtinud, et riigipoolseid toetusi uutesse arendustesse investeerimiseks pole vaja. On teada, et riik plaanib järjekordset taastuvenergeetika vähempakkumist – ja seekord ligi 10 korda suuremas mahus kui äsja lõppenud voorus. Toetused tekitavad tootjate seas ebavõrdse konkurentsi, sest MWh omatoodangu hind on ju erinev, kui ühel puhul on toetatud ja teisel puhul ilma toetuseta arendus. Täna juba näeme, et uued arendused ehitatakse valmis ka ilma toetuseta – olgu selleks näiteks septembris avatud Saarde tuulepark või äsja avatud 2 MWh salvestiga päikesejaam Kilingi-Nõmmes. Seega kui keegi väidab, et ilma toetusteta ei saa arendada, siis ilmselt pole tegu perspektiivika arendusega.
Seotud lood
21. novembril toimus taas Äripäeva, Tööstusuudiste ja advokaadibüroo COBALT korraldatud Energia aastakonverents 2023, mis tõi kokku üle 200 valdkonna eksperdi ja liidri.
Üle poole Eesti elanikest pooldab kohapealset taastuvenergia tootmist, kõige vähem aga elektri sisseostmist, selgub Kantar Emori läbiviidud ja Utilitas Windi tellitud uuringust.
Mul on hea meel, et viimaks on Eestis tasapisi käivitumas diskussioon selle üle, mis võiks olla meie majanduse mootor, kirjutab Utilitase juht Priit Koit värskes Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportis, lisades, et roheenergia annaks meile eelise, millega meelitada riiki investeeringuid ja majandus käima tõmmata.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.