Eesti jäätmekäitluses ei ole toimunud muutusi juba aastakümneid ja seega ei tasu muutusi oodata ka tulemustes, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmann värskes Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportis.
- Eestis on laialt levinud NIMBY-efekt ja seda mitte ainult ringmajanduses või jäätmekäitluses, vaid üleüldiselt. Ettevõtted puutuvad sellega järjest enam kokku ja isegi lihtsateks tegevusteks – näiteks paberi ja papi sorteerimine – loa saamine on keeruline, kirjutab Margit Rüütelmann. Foto: Johan-Paul Hion
Viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu osas palju muutunud. 2020. aastal jooksime Euroopa Liidu poolt seatud lati – liikmesriigid leppisid kokku ringlussevõtu suhtarvu 50% – alt hooga läbi. Kaugel ei ole enam vahefiniš – aastaks 2025 tuleb korduvkasutada ja materjalina ringlussesse võtta juba 55% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberist ja papist ning plastist ja klaasist.
Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportit saab soetada
SIIT.
Eesti tulemused on kõikunud 30% ümber – aastal 2021 oli see 30,4%. Hetkel ei ole 2022. aasta numbrid veel avalikud, aga vestlustest Kliimaministeeriumi ametnikega on selgunud, et põhjust rõõmustamiseks ei ole. Aga põhjust imestamiseks pole samuti.
Seotud lood
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.