Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul näitavad kodumaiste rõivatootjate Baltika ja Sangari raskused, et nende ärimudelid on ajale jalgu jäänud.
- Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul jääb selgusetuks, mille poolest Baltika ja Sangari brändid selgelt eristuvad. Foto: Erakogu
Oad pakub usutluses portaalile ituudised.ee välja, et selle asemel võiksime teha Aasia õmblejate ja Lääne rikaste klientide ühendamiseks Bolti-laadse rahvusvahelise müügiplatvormi.
"Kuigi kohalikud rõivafirmad räägivad ärimudeli muutmisest, siis on see tegelikult ikkagi pigem samaks jäänud. Ikka rõhutakse sellele, et kusagil toodetakse ja poodides müüakse," lausus Oad.
"Aga miks peaks tarbija astuma kaubanduskeskuses viie identse poe kõrval sisse just Baltmani või Sangari poodi? Head põhjust ei ole ja siit mured algavadki. Mis on see, millega Baltika brändid või Sangar selgelt eristuvad? Meie rõivaettevõtetel on tarvis leida see nii-öelda une pealt selge eristumise moment," lisas ta.
"Nii Baltika kui ka Sangari positsioneering on olnud pigem elitaarne – meilt saad uhke rõiva. Samas on tegu siiski masstoodangu, mitte rätsepatööga," märkis Oad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.