Ekspordi languse taga Venemaa turg

Kõige enam tõmbas väliskaubandusstatistika järgi kaupade eksporti Eestist langusesse mehaaniliste seadmete ning põllumajandussaaduste ja toiduainete (peamiselt piim ja piimatooted ning joogid) väljaveo vähenemine Venemaale. Kuna mehaanilised seadmed on valdavalt reeksport, siis nendel olulist mõju Eesti majandusele ei ole. Kaupade ekspordi langus Venemaale novembris süvenes ning ulatus 35%-ni aastases võrdluses. Lisaks Venemaale vähenes kaupade eksport rohkem veel Lätti ja Soome.

Eksport Soome vähenes möödunud aasta novembris 6%, kusjuures langus oli suhteliselt laiapõhjaline. Ligikaudu kolmandik langusest tuli elektrienergia ekspordi vähenemisest. Lisaks sellele oli suurema mõjuga veel metallide ja metallitoodete, mööbli ja elektroonikatoodete väljaveo vähenemine.

Kõige enam kasvas novembris kaupade eksport Rootsi, Hollandisse, Hispaaniasse ja Kanadasse. Valdav osa Rootsi suunalisest ekspordikasvust tuleb elektroonikatoodetest. Ilma elektroonikata oleks eksport Rootsi languses. Ekspordikasvu Hispaaniasse toetas peamiselt elektroonika, eksporti Hollandisse aga mineraalsed kütused (peamiselt põlevkivikütteõli).

Novembri väliskaubanduse numbreid mõjutasid ka ühekordsed tehingud teraviljaga. Iraagi suunal oli ekspordi languse juures tegemist 2013.aastal teravilja ühekordse suurtehingu (-15 mln eurot) mõju taandumisega. Samal ajal toimus möödunud aasta novembris ühekordne teravilja väljaveo suurtehing Saudi-Araabiasse (+20 mln eurot).

Kokkuvõtteks, Eestist kaupade ekspordi muutust mõjutas novembris peamiselt Venemaa-suunalise väljaveo vähenemine, samal ajal kui elektroonikatoodete väljavedu, peamiselt Rootsi, oli tugeva positiivse mõjuga. Ilma elektroonikata oleks kaupade ekspordi langus tunduvalt sügavam. Elektroonikatoodete väljaveo kasv ei ole otseselt seotud Rootsi majandusolukorraga, kuna suur osa suunatakse sealt edasi teistesse riikidesse. Vaatamata majanduslangusele ning sisenõudluse vähenemisele Soomes meie kaupade eksport põhjanaabrite turule möödunud aasta 11 kuu jooksul keskmiselt ei vähenenud. Kuigi Soome majandus jääb ka sel aastal tõenäoliselt langusesse või kasv on vaid marginaalne, peaks sisemajanduse nõudluse (eratarbimine ja investeeringud) langus tasapisi taanduma (kasvu ilmselt ei tule).

Läti ja Leedu majanduskasv järgmisel aastal küll marginaalselt paraneb, kuid nende riikide suunal on Eestist reekspordi osakaal suhteliselt suur ning sellevõrra mõju kogumajandusele tagasihoidlikum. Venemaal majanduslangus süveneb ning impordinõudlus halveneb veelgi, mistõttu idaturule ekspordivõimaluste paranemist lähiajal oodata ei maksa.

Eesti ettevõtete ekspordimahud on suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, mis aitab turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Uute eksporditurgude otsimine Eestis tõenäoliselt intensiivistub, mis aitaks ettevõtetel oma ekspordikäivet parandada. Samas liiguvad tõenäoliselt uutele turgudele ka teiste riikide Venemaaga seotud tarned, mis muudavad konkurentsikeskkonna mõnevõrra kitsamaks.

Tõnu Mertsina,

Swedbanki peaökonomist Eestis

Autor: Swedbanki tööstusblogi