Lean, agile või leagile? Tootmise juhtimise võimalus

Seejuures peame meeles pidama, et tänapäeval ei konkureeri enam üksnes erinevad äriideed, vaid suures osas määrab ettevõtte edu või ebaedu turul tarbija, saades õige toote õige hinnaga õigel ajal. Tarbija ei ole mitte ainult tähtis lüli konkurentsis, vaid ka edu võti. Seega, kliendi rahulolu ja turu mõistmine on olulised tegurid, mida kaaluda, kui luuakse tarneahela juhtimise strateegiat. Alles siis, kui see on selge, saab ettevõte töötada välja strateegia, mis arvestab nii nõudeid kui ka piiranguid tarneahelas ja ühtlasi klientide vajadusi. Seejärel on võimalik otsustada, kas ettevõtte tarneahela juhtimise strateegia peab olema kulusäästlik (lean), paindlik (agile) või kombineeritud (leagile).

Kulusäästlik (lean) tarneahel. Põhimõte on leida üles ning kõrvaldada tarneahela igas etapis erinevad raiskamised, mille tulemusena lüheneb tarneaeg, vähenevad kulud ning tõuseb kvaliteet, st ettevõte peab vaatama nn ajajoont, alates sellest momendist, kui klient esitab tellimuse, kuni selle momendini, millal klient maksab raha, ning ettevõte peab vähendama sellel ajajoonel kõiki väärtust mitte lisavaid toiminguid.

Kulusäästliku tarneahela põhimõtted toimivad hästi seal, kus nõudlus on suhteliselt stabiilne ja ennustatav, toodangu sortiment ei ole väga lai ning on stabiilne – sisaldades vähe muudatusi, tarneajad on pikad ja hind on stabiilne.

Paindlik (agile) tarneahel. Põhimõtteid on parem rakendada seal, kus nõudlus on kõikuv ja sortiment lai. Nii nagu kulusäästliku tarneahela puhul, on ka paindliku tarneahela juures oluline kogu organisatsiooni ülesehitamine, infosüsteemid, logistika, mõteviis jne – see peab olema paindlik ning suutma muutustega kiiresti kohaneda ehk paindlikkus peaks kujunema elustiiliks.

Oluline on, et kulusäästlik (lean) ja paindlik (agile) tarneahel ei ole vastandid, vaid need kaks lähenemist täiendavad teineteist ning paljudel juhtudel on just parim nende kahe kombineerimine ehk kombineeritud (leagile) tarneahela juhtimise strateegia. Seega ei ole küsimus, kumb nendest, vaid pigem nende kahe omavaheline integratsioon ehk kuidas neid omavahel kombineerida. Nii võib näiteks olla, et erinevad tarneahela juhtimise strateegiad toimivad erinevatel aegadel samas osas ja ka samal ajal erinevates tarneahela osades.

Kombineeritud (leagile) tarneahel. Projekteeritakse vastavalt turu vajadusele ning see kasutab nii kulusäästliku kui ka paindliku tarneahela põhimõtteid ning selle eesmärk on tarnida tooteid/teenuseid võimalikult lühikese tarneaja ning optimaalse hinnaga.

Olenemata tarneahela juhtimise strateegia meetoditest on oluline, et kogu tarneahela kontseptsioon oleks lõpuni läbi mõeldud ja juhitud, ning kui rakendada kombineeritud tarneahela põhimõtteid, nõuab see väga põhjalikku eelnevat projekteerimist.

 

Kolm võimalust tarneahela juhtimiseks Kulusäästliku ja paindliku tarneahela kombineerimise rakendamise võimalused 1.Juhul kui Pareto analüüsis ilmnes, et 80% ettevõtte tuludest saadakse 20% toodetest, on mõistlik rakendada nende 20% toodete tootmisel kulusäästliku tarneahela põhimõtteid ning ülejäänud 80% toodetakse paindliku tarneahela põhimõttel – laotellimuste (stabiilsed tooted) või klienditellimuste järgi. Nt erinevad tootmisliinid on projekteeritud erinevate meetodite järgi.

2.Teine võimalus on püsiva tootmismahu ja tööjõutaseme juures kasutada kõrge nõudlusega perioodidel kulusäästliku tarneahela põhimõtteid – efektiivset ja ühtlast tootmisvoogu tööoperatsioonide vahel ning materjalide hankimisel rakendada paindliku tarneahela põhimõtteid.

3.Kolmas võimalus on määrata n-ö punkt, millest ülespoole on rakendatud kulusäästliku tarneahela põhimõtteid (Just-In-Time, Kanban), kuid allapoole paindliku tarneahela põhimõtteid.

Ingrid Joost räägib tarneahela juhtimise tehnikatest lähemalt 6. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil. Konverentsi kavaga saab lähemalt tuvuda SIIT. Konverentsile registreeruda saab SIIT.