2010. aastal kasvas Eurostati andmetel Eesti ettevõtete eksport võrreldes eelnenud aastaga 35 protsenti, ligikaudu 9 miljardi euroni. Kasvuprotsendi poolest oleme Euroopa Liidus esirinnas.
Välisturgudele sisenemine on ettevõttele oluline võimalus oma müügi kasvatamiseks. Samas on võõras riigis tegutsemisega seotud ohud - välismaise kliendi puhul on keerulisem hinnata nii majanduslikku kui ka poliitilist riski.
Majanduslikuks riskiks on peamiselt ostja maksejõuetus või pankrot. Eriti teravalt kerkib see probleem esile möödunud majanduskriisi taustal. Paljud Eesti ettevõtted seisid kriisi ajal silmitsi olukorraga, kui välisturgudel tekkisid ostjatel makseprobleemid ning makskohustused jäid täitmata. Ka 2010. aastal jäi Eesti ettevõtetele tasumata hinnanguliselt 3,3% arvetest – Intrum Justitia andmetel kaotasid Eesti ettevõtted seeläbi ligikaudu 445 miljonit eurot. Tasumata jäänud arved on eriti suureks ohuks just välismaal tegutsedes, kuna ostja kohta pole tihti saadaval adekvaatset informatsiooni ning piirideülene kohtuvaidlus on keeruline, tüütu ja kulukas protsess.
Poliitiliseks riskiks on ekspordi puhul ettevõtluskeskkonna järsk muutumine poliitiliste sündmuste tulemusel. Näiteks võivad sihtriigis puhkeda meeleavaldused või sõjategevus või välisriigi valitsus võib kehtestada piirangud valuutamaksetele. Ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu võib ostjal olla võimatu oma maksekohustusi täita. Mõlema riski (majanduslik ja poliitiline) puhul aitab usaldusväärse kohaliku partneri olemasolu, kellelt on võimalik saada adekvaatset informatsiooni nii ärikliima kui ka konkreetsete klientide käekäigu kohta.
Finantsabinõud võimaldavad ohtusid maandada.
Riik ning mitmed kolmanda sektori organisatsioonid pakuvad eksporditeemadel ettevõtetele mitmekülgset abi. EAS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning erinevate majandussektorite erialaliidud korraldavad huvilistele eksporditeemalisi koolitusi, seminare. Samas ei tasuks unustada ka finantsabinõusid, mille pakkujaks on erinevad pangad ja ka KredEx Krediidikindlustus. KredEx Krediidikindlustuse eesmärgiks ongi Eesti ettevõtete ekspordisuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine läbi krediidiriskide maandamise.
Krediidikindlustuse ülesandeks on tagada müüjale arvete laekumine – see tähendab, et kindlustus võimaldab makseraskustesse sattunud kliendi puhul kahju kindlustusseltsiga jagada. Mida madalamad on ettevõtte müügimarginaalid seda tõsisemalt peaks kindlustusvõimalusele mõtlema. Kui ettevõtte müügimarginaal on näiteks 10%, siis 10 000eurose kahju korral tuleb leida vähemalt 10 samasuurt müügivõimalust ainuüksi kahju katmiseks. Ühe tehingu kindlustamise kulu samas oleks olnud võib-olla vaid 0,5% tehingult.
Oleme krediidikindlustusega tegeledes kokku puutunud rohkem kui 500 välisettevõttega ligi 40 riigis. Praktika näitab, et enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõttele olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita regulaarselt ning kes satuvad makseraskustesse märkamatult. Ometigi on krediidikindlustusega kaetud väga väike osa eksporditehingutest. Majanduskriis tõi samas selgelt esile välisturgudega seonduvad probleemid.
Krediidikindlustuse kasutamine võimaldab ostjale pakkuda pikemaid maksetähtaegu, kartmata samas rahast ilmajäämist. See lisab paindlikust müüja-ostjasuhetesse ning võimaldab kasvatada pikaajalisi ärisuhteid. Ühtlasi saab vanade klientide puhul müüki suurendada näiteks suuremaid krediite ja paindlikumaid maksetähtaegu võimaldades.
Krediidikindlustuse kõrval on ka teisi krediidiriski maandamise võimalusi. Pangad pakuvad oma teenuste seas näiteks akreditiive ja garantiisid. Eksport on ettevõttele väärtuslik müügisuund, kuid riske silmas pidades tasub kaaluda ka erinevate finantsabinõude kasutuselevõtmist enne ekspordi alustamist.
Seotud lood
AS Werol Tehased finantsjuht Meelis Virro sõnul on Eestis vähe ettevõtteid, kellel on endal suur finantsosakond, kus käib pidev klientide monitoorimine ja hinnangute andmine.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.